Kalevi hall projekteeriti arhitektide Peeter Tarvase ja Uno Tölpuse poolt ning avati pidulikult 24. novembril 1962. Kuigi tegemist on korvpallipühamuga, siis halli esimeseks kasutajaks oli muide Nõukogude Liidu jääballett, mis teenis oma meeletu menuga ligi 400 000 rubla piletitulu, kattes sellega praktiliselt ehituskulud. Spordihall on olnud omal ajal ka üks Tallinna suurimatest saalidest ning võõrustanud erinevaid üritusi moedemonstratsioone džässfestivalini “Tallinn ’67”.

2000ndate saabudes oli spordihalli omaaegsest hiilgusest veel vähe järele jäänud. Seda muidugi tehnilises mõttes. Sporti tehti hallis sees ja selle juures endiselt hiilgavalt. Must vari langes halli kohale kui 2009. aastal kirjutasid ajalehed lehekülgede kaupa lugusid kinnisvara tehingute ja valearvestuste rägastikust, mis ähvardasid halvimal juhul kuulsa hoone maa pealt pühkida ning selle asendada hotelli või korterelamutega. Kriitiline olukord sai lahenduse 2010. aastal, mil Tallinna linn kasutas oma ostueesõigust ning ostis Spordiseltsilt Kalev hoone ja kinnistu 5,47 miljoni krooni eest.

Kalevi Spordihalli jätkuvalt kehv tehniline seisukord polnud vaatamata vahepealsetele värskenduskuuridele kellelegi saladus ning seda tervitatum oli 2016. aastal alanud põhjalik rekonstrueerimistöö. Ehitustöö kujunes vaevarikkaks, sest hoone konstruktsioonid olid väga halvas seisukorras ning palju raudbetoonist paneele ja talasid tuli välja vahetada. Lisaks peatas ligi neljaks kuuks ajutiselt ehituse — nii usukumatu kui see ka ei tundu — avastatud masuudileke!

Nüüd on aga tööd lõppenud. Soojustatud välisseinad ja katus, halli rajatud neli ristipidi täismõõdus korvpalliväljakut, teleskooptribüünid 1780 istekohaga. Koos galeriidel olevate seisukohtadega mahutab hall ca 2000 pealtvaatajat. Katusel paigaldatud päikesepaneelid kütavad soojaks spordihalli olmevee, kattes 35-40% energiavajadusest, LED valgustite süsteem tagab kvaliteetsed teleülekanded. Samuti on välja ehitatud uued helisüsteemid ning paigaldatud on kõikidele rahvusvahelistele nõuetele vastavad tablood. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele taastati suure kultuurilise väärtusega esifassaadi pannoo, mis on tõenäoliselt paljude jaoks halli “näolapiks”. Hoone sees säilitati ka fragmendid kunagistest tribüünidest ning kogu siseinterjöör on taastatud endisel kujul.

Juurdeehitusse tulevad koreograafiasaal võimlejatele, laopinnad ja kontoripinnad. Õige pea kolib sinna, spordile lähedale ka Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Treeningaegu saavad spordihallis eelkõige pallimängualad: korvpall, võrkpall ja käsipall ning lisaks sellele saavad treeninguid korraldada ka iluvõimlejad.

Tallinna linna poolne investeeringu kogumaht Kalevi Spordihalli oli ca 8,6 miljonit eurot. Tegemist on olulise sammuga edasi pealinna sportimistingimuste parendamisel. Eelkõige on aga tegemist kummardusega selle hoone ajaloo ning Eesti spordisangarite suunas. Uusi ja uhkeid spordihalle võib ehitada kõikjale, kuid Kalevi Spordihall on üks ja ainus.

Tallinna kesklinnas on üks suur ja oluline objekt taas korda saanud. Enam pole kaugel Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimine riigi rahvusstaadioniks. Asjad liiguvad õiges suunas.

*Loo kirjutamisel oli faktiteadmistega abiks Tallinna spordiameti juht Rein Ilves.