Illustratsioon: Shutterstock / EPL

Kuna paljud riigid on ajaloo jooksul oma laenukoorma läbi lae ajanud, siis võibki pealiskaudsel vaatlusel jääda mulje, et miks Eesti peab teisiti käituma. Teeme nagu teised, sobitume paremini pildile! Lähemal süvenemisel ilmneb siiski, et Euroopa riigirahanduse rühmapildil on väga palju asju valesti ning enamik riike teeb väga tõsiseid pingutusi, et pilti (ehk oma riigi rahalist seisu) parandada.

Kui enne suurt masu oli lõviosa Euroopa Liidu riikide eelarvetest suures miinuses (paljudel ulatus puudujääk üle 3% majanduse mahust ehk rikuti ühiselt kokku lepitud reegleid), siis juba 2018. aastal jõudsid pooled riigid oma eelarvetega plussi või tasakaalu. Ülejäägis on eelarve nii enamikus Põhjamaades, Saksamaal kui ka – oh üllatust – veel hiljuti Euroopa musta lammast etendanud Kreekas.

Tabeli teisest, puudujäägis eelarvetega riikide poolelt, leiame veel mitu riiki, kes on puudujääki samm-sammult vähendamas ning raske võlaikke alt välja rabelemas. Kuigi nad on aasta-aastalt miinust vähendanud, on ka varasemast väiksemad puudujäägid ikkagi puudujäägid ja seetõttu on nende laenukoormus jätkanud kasvamist pingutuste kiuste.

Paljudele üllatuseks leiame just sellelt, defitsiidis eelarvete poolelt juba mitmendat aastat Eesti. Ehk siis eeldus, et Eesti on Euroopa Liidu konservatiivseima rahandusega riike ei päde juba ammu, täpsemalt 2017. aastast alates. Kui veel 2014–2016 lõpetasime kõik aastad eelarve nii struktuurses kui ka nominaalses plussis, siis juba 2017. aastal kihutas riigieelarve suurde miinusesse ja püsib seal kärbete kiuste tänase päevani.

Avalehele
121 Kommentaari
Loe veel: