Foto: Ilmar Saabas

Eesti tänane turvatunne tuleneb suuresti sellest, et Eesti valitsused on Reformierakonna osalusel ajanud kindlat ja usaldusväärset partnerluspoliitikat USA, NATO ja Euroopa Liidu liitlastega ning seisnud järjepidevalt kaitsekulutuste kasvatamise eest kahe ja enama protsendini majanduse mahust.

Niisama oluline on Eesti inimestele kindlus, et Eesti ajab ka pärast valimisi edasi sissetulekute ja üldise heaolu kasvu toonud poliitikat. Piisab vaid viivuks fakte vaadata ja näeme, et Eestil on läinud küllalt hästi. Läinud aasta neljandas kvartalis oli Eesti 2,7 protsendini ulatunud majanduskasv Euroopa Liidu kiireimate hulgas. 

Loomulikult ei ole see kasvunumber meie jaoks piisav, kuid naaberriikide keerulist seisu arvestades sugugi mitte iseenesetmõistetav saavutus. Visalt majandusvabadusi suurendades ning Eesti ettevõtjaid halduskoormuse vähendamisega toetades panustame majanduskasvu ka tulevikus.

Tööpuudus on mõne aastaga kahanenud 6,3 protsendini, mis on oluliselt väiksem kui Euroopa Liidu riikide keskmine. Võrreldes 2010. aastaga oli eelmisel aastal Eestis üle 40 000 töökoha rohkem. 

Kasvanud on ka palgad, kriisieelse ajaga võrreldes tervelt 22,1 protsenti. Euroopas on küllalt riike, kes on teinud teisiti ning kelle elatustase on kriisieelsest veel kaugel maas. See viitab Eesti õigele tööturupoliitikale, mis seab esikohale paindlikkuse ja tööjõumaksude vähendamise.

Reformierakond on ainus erakond, kes peab jätkuvalt oluliseks langetada kõigi Eesti tööinimeste maksukoormust ning tuua läbi selle uusi ja veelgi tasuvamaid töökohti. Kõrgemaid palkasid 33-protsendise maksuastmega peletades teeb küll teisti, kuid siis teevad ka ettvõtted teisiti ja loovad oma töökohad mujale. 

Erinevalt teistest erakondadest ei toeta meie astmelist tulumaksu, mis vähendab tööhõivet ning pärsib inimeste motivatsiooni rohkem teenida. Eesti rahvas teab, et Reformierakonnale võib neis asjus kindel olla.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kirjutas Eesti Päevalehes ilmunud lühiarvamusloos, et Reformierakonna poliitika on Eestile maksma läinud vähemalt 70 000 töökohta, toonud 40-protsendise toidukaupade hinnatõusu ja viinud elu paljudes maapiirkondades lootusetusse seisu.