Mõtlematu eksisammu tulemusel kohalikult Olümposelt alla komistanud ja nüüdseks võõrsile pagenud Evelin Ilves sobiks esialgu tragöödia kangelaseks küll. Ideaalses ühiskonnas aitaks tema vääratus ka meil, lihtsurelikel katarsise kaudu paremaks saada. Ideaalses ühiskonnas tunneksime esileedile kaasa.

Ent samavõrd kui on avalikkus võimetu empaatiaks ja kaastundeks, on vale oodata üliinimlikku väärikust ka enda kohaliku tragöödia peategelaselt. Täpselt nagu Evelin Ilvese näol ei ole tegemist klassikalises mõttes kõrge ülikuga – staatus, mida meedia presidendiprouale viimasel ajal kipub omistama – ei ole meie ka ideaalne publik.

Ehk on aeg hoopis peeglisse vaadata ja ühtlasi ära otsustada, kuidas me enda presidendipaari näha soovime, kas kaaskondlaste või pooljumalustena.