Tallinna kommunaalametnik: kinnistuomanik, võta mobiiltelefoni asemel kätte labidas!
Viimastel päevadel on nii korteriühistute liit kui ka Eesti Päevaleht tõstatanud küsimuse, kas omavalitsused peaksid võtma kõikide kinnistuomanike eest kõnniteede hooldamise enese kohustuseks. See ei ole kahel lihtsal põhjusel hea mõte.
1. Ehkki seadus võimaldab kõnniteede korrashoiuks tehtud kulutused kinnistuomanikelt sisse nõuda, ei ole see tegelikult kinnistuomanike huvides. Linna korraldatav teenus peaks olema võimalikult mehhaniseeritud ja kõikidele kinnistuomanikele võrdsetel alustel, mis tähendab, et paljudele kinnistuomanikele oleks avalik koristusteenus mitu korda kulukam.
2. Magalarajoonide käiguteede võrgustik on väga eriilmeline ja kinnistuomanik teab ise kõige paremini, kus asuvad tema kõnniteede piirid, kus parkimiskohad, kus haljastus ja lillepeenrad, kuhu on võimalik juhtida sademe- ja lumesulamisvesi, ja selle järgi valida lume paigutuskohad. Lumesaju korral, kui kõik on ühtlaselt valge, on võõral hooldajal väga keeruline tuvastada hooldusala piire ja teada konkreetsete ühistute liikmete liikumistrajektoore. Selle tagajärjel võidakse lumekoristustöid tehes kahjustada haljastust ja paigutada lumehanged ebasoovitavatesse kohtadesse, kus need kevadel lume sulamise ajal võivad kahjustada hoonete konstruktsiooni.