Tartus õppinud Poola presidendist
Palju ei paranda statistikat ka riigivanemate appi võtmine, sest mitu neist olid lõpetanud hoopiski Peterburi ülikooli. Seda üllatavam võib olla paljude jaoks avastus, et Tartu ülikooli vilistlaste hulka kuulub ka üks Poola riigipea.
Ehkki kunagine Poola president Władysław Raczkiewicz on Eestis õppinud, ei leia me tema nime Eesti teatmeteostest. Kuid hiljaaegu, 28. jaanuaril möödus 125 aastat Raczkiewiczi sünnist. Ta lõpetas 1911. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja nimetati pärast seda, kui Saksamaa ja NSV Liit olid Poola okupeerinud, 30. septembril 1939 Poola presidendiks. Presidendiks eksiilis jäi ta kuni oma surmani Walesis 1947. aastal.
Nii on Raczkiewicziga seoses asjakohane väike tagasivaade poolakatele nii Tartu ülikooli kui ka laiema ajaloo kontekstis. Poolast sai 17. sajandi alguseks Euroopa suurriik, mille piirid ulatusid Tartust tema jesuiitide seminariga kuni Galiitsiani. Tugevneva Romanovite, Hohenzollernite ja Habsburgide riikide kõrval käis aga Poola alla, kuni ta 1795. aastal riigina likvideeriti.
Suurem osa endist Poolat jäi Venemaale. Poolakad oma riikluse hävitamise ja allasurutud staatusega ei leppinud. Selle märgiks olid 1830. ja 1860. aastate alguse Poola ülestõusud, mis veriselt maha suruti, ja nii Poolas kui ka Venemaa linnades, sealhulgas Tartus, tegutsenud rahvuslik-romantilised noorte aadlimeeste ja üliõpilaste salaorganisatsioonid, mida Vene salapolitsei halastamatult jälitas.
Ajaloolased nendivad, et allaneelatud Poola oli Vene impeeriumi jaoks liiga suur tükk seedida. Poolakate venestamiseks ei jätkunud jõudu. Ehkki Vilniuses ja Varssavis suleti poola ülikoolid ja pärast teist Poola ülestõusu hakati takistama poolakate karjääri sõjaväes ja riigiteenistuses ning isegi koolidirektorite, ajaloo- ja keeleõpetajatena, ei suudetud nende võitlusvaimu lämmatada.
Poola eliidi allasurumiseks kasutati riigiteenistust, sõjaväge ja ülikoole ning astla vastu üles lööjate vangi, asumisele või sõduriks saatmist. Kuid Venemaa oli seisuslik riik ja aadli eesõigusi rahvuskuuluvus iseenesest ei tühistanud. Aadliseisuse privileeg ja ühtlasi kohustus oli sõjaväe- ja riigiteenistus, viimati nimetatu enamasti pärast ettevalmistust ülikoolis. Aadlike osakaal oli poolakate seas tunduvalt suurem kui teistel Venemaa rahvastel: kui 1897. aasta rahvaloenduse järgi oli pärusaadlikke poolakatest ligi 4,5% ja leedulastest üle 2%, siis venelastest vaid 0,9%. Nii oli poolakatest ja leedulastest aadlikke kokku vaid veidi vähem kui vene aadlikke, mis paratamatult väljendus ka Vene bürokraatiaaparaadi ja ohvitserkonna isikkoosseisus.
Pärast poola ülikoolide sulgemist õppisid poola aadlikud teistes Venemaa ülikoolides, paljud eelistasid Tartu ülikooli. Kuni 1880. aastate alguseni olid poolakad siin kohalike sakslaste järel suuruselt teine päritolugrupp.
Üks poola aadlimeestest, keda ootas Vene riigiteenistus, oli ka 1909. aastal Peterburi ülikoolist Tartusse üle tulnud Władysław Raczkiewicz. Tema isa, kes oli pärusaadlik ja kohtunik Gruusias Khuthaisis, oli läbi käinud sama tee. Tulevane president võitles Esimeses maailmasõjas Vene armee ohvitserina ja oli 1917 üks poola sõjaväelaste ülemkomitee asutajaid. Poola iseseisvus taastati 11. novembril 1918. Raczkiewicz sõdis 1918–1920 enamliku Venemaa vastu. Ta oli mitu korda Poola siseminister, mitme maakonna vojevood ja viis aastat parlamendi ülemkoja, senati marssal.
Sarnasus August Reiga
Sõdadevahelisel ajal oli Poola suurim Ida-Euroopa riik, keda arvestasid tema naabrid ja kelle sõprust hindas ka Eesti. Tugevaks peetud armeega ja oma võitlusvaimu poolest tuntud poolakate riigi hävitamine Teise maailmasõja kolme esimese nädalaga Saksamaa ja NSV Liidu poolt oli argument, mis seisis Eesti, Läti ja Leedu valitsustel silme ees, kui nad baaside lepingutele alla kirjutasid.
Poola presidendi elulool on Eestis üsna sarnane paralleel. Temast aasta noorem August Rei lõpetas samuti 1911. aastal õigusteaduskonna, seda küll Peterburi ülikoolis, teenis samuti ohvitserina Esimeses maailmasõjas ja oli seejärel eesti sõjaväelaste ülemkomitee abiesimees, riigivanem, riigikogu esimees ja korduvalt minister ning suri eksiilvalitsuse peaministrina presidendi ülesannetes.
Erinevalt Eesti eksiilvalitsusest tunnustasid lääneriigid ja vastu tahtmist isegi Nõukogude Liit Poola Londoni eksiilvalitsust 1945. aastani, kuni Punaarmee edu võimaldas Stalinil Poola oma satelliitriigiks muuta. 22. detsembril 1990 andis viimane Poola eksiilpresident Ryszard Kaczorowski võimu pidulikult üle Lech Wałe¸sale, täpselt samuti nagu Heinrich Mark Lennart Merile 1992. aasta oktoobris. Homme, 9. veebruaril avab Tartu ülikool oma vilistlase Władysław Raczkiewiczi mälestustahvli.
