Tiit Hennoste: nädal ajakirjandust kriisiajal - portaalid on end hästi ümber korraldanud, ETV kõige kesisem

Nädal on möödas ja hakkavad tulema esimesed kokkuvõtted sellest, kuidas eriolukord toimima on hakanud. Kuidas on toime tulnud ajakirjandus? Lihtne vastus on: hästi. Kuigi mitte just võrdselt hästi. Kõige paremini on mu jaoks ennast ümber korraldanud portaalid. Kõige kesisem on olnud Eesti Televisioon.

Kõige suurema plussi saavad portaalid selle eest, et ülima kiirusega kadusid valetavad kollased pealkirjad. Harva võimendatakse pealkirjadeks sõnu nagu kaos või antakse teada, et „Eesti kaotas viirusega võitluses liiga palju aega...“ Mis ma selle infoga peale hakkan? Tihti on ajakirjanduselt nõutud „konstruktiivset kriitikat“. Tavaolukorras on see tihti lihtsalt kriitika summutamise kattevari.

Aga kriisis on see tõesti oluline. Ajakirjanduse ülesanne peaks olema näidata ja võimendada seda, mida inimesed saavad teha, et asi paremuse poole läheks. Ja mitte seda, mida enam muuta ei saa.

Eesti valitsuse ja ametkondade sammud on kohati olnud aeglased ja info udune või vastuoluline. Ajakirjandus saab suure plussi selle eest, et on toonud välja tuua need vastuolud ja näidanud ära nende allikad. Ei oska näha teist viisi, kuidas vältida jama, mis tekib sellest, kui eri inimrühmad käituvad erineva info alusel eri viisil.