INTERVJUU | USA viroloog: võimalik abi koroonaviiruse vastu on ammu olemas ja üks doos maksab kõigest kümme senti

Kuidas reageeriksite, kui kuuleksite, et vaktsiin koroonaviiruse vastu eksisteerib juba 60 aastat ja üks doos maksab 10 kuni 15 ameerika senti?

See vaktsiin ei anna küll 100% kaitset, kuid tugevdab organismi loomulikku immuniteeti ja vähendab riski nakatuda. Jutt käib ameeriklase Albert Sabini oraalsest lastehalvatustõve ehk poliomüeliidi vaktsiinist (OPV), mille esimesed laiaulatuslikud testid korraldas vene viroloog Mihhail Tšumakov 1950ndatel Eestis.

Tänavuse koroonaepideemia alguses soovitasid viroloogid Robert Gallo - kes on tuntud HIV-i avastajana - ja Mihhail Tšumakovi poeg Konstantin, kes töötab juhtival kohal USA terviseametis FDA*, kasutada Sabini OPV-d, et kaitsta arste ning elanikkonda COVID-19 eest seniks, kuni pole leitud paremat lahendust. Taavi Minnik uuris Konstantin Tšumakovilt, miks pole valitsused otsustanud selle odava ja ohutu lahenduse kasuks.

Kohe pandeemia alguses soovitasid mitmed teadlased COVID-19 pidurdamiseks kasutada „elavaid vaktsiine“. Nemad pakkusid välja tuberkuloosivaktsiini BCG, millel on tugevad kõrvalmõjud ja mis ka tuberkuloosi eest hästi ei kaitse. Kuid BCG asemel on tugevam kandidaat - Sabini OPV.

On tõestatud, et see ei kaitse ainult poliomüeliidi eest, vaid vähendab ka suremust teistesse infektsioonidesse tervelt 30%. Kui 1970ndatel-1980ndatel vaevasid Nõukogude Liitu sadade tuhandete ohvritega gripilained, siis viidi läbi katsed, mille eesmärgiks oli selgitada OPV tõhusust gripi vastu. Katsetati muuhulgas toonases Nõukogude Eestis.

Selgus, et grippi haigestumine vähenes tänu sellele 75% ja Sabini vaktsiin osutus efektiivsemaks spetsiaalsetest gripivastastest vaktsiinidest. 1980ndate teisel poolel asusid OPV-ga tegelevale uurimisgrupile kaikaid kodarasse loopima kompartei tšinovnikud, siis lagunes Nõukogude Liit ja uurimistöö tulemused vajusid paarikümneks aastaks unustusse, kuniks läänes hakkasid OPV-ga eksperimenteerima sealsed teadlased.

Praegu kardetakse väga COVID-19 uut puhangut sügisel. Rääkisin mõni päev tagasi ühe Eesti parlamendiliikmega, kes ütles, et sügiseks pole mõtet mingeid plaane teha, kuna istume niikuinii jälle karantiinis. Teie olete, vastupidi, viimastel nädalatel avaldanud arvamust, et nakatumises on oluline langus ja viirus võib kaduda ka ilma vaktsiinita. Millel teie arvamus põhineb?

See toimub, kui arvestatav osa elanikkonnast on saavutanud viiruse vastu immuniteedi. Selleks peab suur osa selle emba-kumba kas läbi põdema või saavutama immuunsuse tänu vaktsiinile. Sellist immuniteedi taset pole praegu veel kusagil saavutatud, kuid teatud riikides on viirusega kokku puutunud ja selle vastu immuniteedi saavutanud kui mitte enamus, siis arvestatav osa elanikest. See on toimunud näiteks New Yorki osariigis, kus oli väga kõrge haigestumus. Enamuspõeb selle läbi väga kergelt või ei märka üleüldse mingeid sümptomeid. See tähendab, et immuniteet võib välja areneda väga suurel hulgal inimestest ja kui see saavutab teatud taseme, siis uuel koroonaviirusel on raske levida ning epideemia lõppeb.

See juhtub peaaegu kõikide uute viirustega, mis on loomadelt inimestele üle kandunud. Või võtame kas või näiteks sajandi taguse Hispaania gripi. See levis ligikaudu poolteist hooaega: esmalt oli esimene laine, siis tuli teine ja seejärel Hispaania gripp kadus ning muutus tavaliseks sesoonseks gripiks. On väga suur tõenäosus, et SARS-CoV-2-ga juhtub sama ning, et sellest saab lihtsalt üks koroonaviirustest, mis kutsub inimestel esile kõigest kerge külmetuse sümptomeid.

Ühesõnaga, nn kollektiivne ehk karjaimmuniteet on siiski olemas?