Tõnu Lehtsaar: hukkunud tapjajuhi omaksed ei tohi süüd endale võtta

„Oluline on teada, et iga inimene vastutab ise oma tegude eest,“ ütleb psühholoog ja professor Tõnu Lehtsaar viidates Tartus toimunud üliraskele liiklusõnnetusele, kus joobes juhtimine tõi surma neljale noorukile ning ränga leinakoorma nende lähedastele.

Autojuht peaks rooli istudes võtma oma kohustuseks nii enda kui kaasreisijate turvalisuse. Seega vastutajaks on autojuht, kelle lähedased peavad silmitsi seisma nii leina kui ka võimaliku süütundega. Kuidas sellega toime tulla?

Oluline on leinates teada, et iga inimene vastutab ise oma tegude eest ja lein on igal juhul keeruline nii roolis olnu kui ka kaassõitjate lähedastele. Kuid siin kedagi või midagi süüdistada ei ole mõtet. Tuleks hoiduda enesesüüdistustest. Sageli niisuguses leinas inimesed võtavad osa süüst enda kanda. Inimlikult mõistetav, kuid see ei aita leina tundega toime tulla. Tavaliselt tervenemine algab siis, kui toimunu õnnestub sisemiselt omaks võtta.

Mil viisil saab leinav inimene end aidata?

Oluline on toetuse otsimine lähedastelt inimestelt. Säärased õnnetused on sageli seotud ka häbikogemusega, võib-olla keegi tuleb ja osatab, et sinu lähedane tuli ja tegi või et tema pärast.. Tuleb püüda leida inimene, kellega oma mõtteid jagada sellisena nagu nad on.

Kuidas saavad aidata leinaja lähedased?

Pakkuda kohalolu. Kuulata. Leinaja, kes võib end süüdi ja häbistatuna tunda võib ka tüdimuseni korrata ühte ja sama, kuid tal tuleb lasta end tühjaks rääkida. Mitte jätta leinajat üksinda. Kriitilisem on kaks-kolm nädalat peale matuseid - algul inimesed reageerisid, tulid kohale, aga siis läheb igaühel oma rada edasi ja leinaja jääb üksinda. Mida rohkem värske leinaperioodi jooksul inimene saab ennast välja elada ja kellelegi toetuda seda hõlpsam on nende kogemustega toimetulek.