NATO tippkohtumine Varssavis Foto: JONATHAN ERNST, REUTERS

Tasub veel eraldi esile tõsta 500 briti Tommy kohaletulekut, mis tähendab selgelt, et Eestil on oma koht suure poliitika lauas – kuna Inglismaa lahkub Euroopa Liidust, ruttas London kinnitama, et seda uurema õhinaga lööb ta nüüd kaasa NATOs. Kuna suurriik väljaspool ELi on midagi muud kui suurriik ELis, siis tuleb teda kohelda vääriliselt ja nii saigi London vastutusalaks mitte vähe, - vaid ülitähtsa piirkonna. Seda NATO, NATO-Venemaa ja ka Suurbritannia-Venemaa suhete seisukohalt. Tegemist on suure tunnustusega Eesti tasemele, mis sündinud läbi töö ja kõige kiuste. On aeg tunda end suurelt ja, kui kõigil seda tunnet veel ei ole, siis kasvada suureks. Esimest korda ajaloos ei tule meil oma asupaiga pärast närvitseda.

Tänasest peale võime rahulikumalt võtta ka Kremli valesid sellest, kuidas nõrgad naabrid lähevad Venemaale kallale ja Venemaa ei vallutavatki naabreid, vaid salaja öösel sisse hiilides hoopiski vabastavat neid jmt. Seejuures ei saa oma pikka ja vahetut kogemust agressiivse naabriga vaka alla hoida, sest Euroopas eeldatakse, et teatud tasemest alates peetakse vassimistega piire. Paraku ollakse Idas jätkuvalt harjutud sellega, et tänu massilisele ajupesule rahuarmastavast Kremlist on Läänes nii, et kui ütled – viisin väed piirist 1500 km kaugusele, - siis võib keskmine eurooplane seda uskuma jääda. Ei tule ju enamusel pähegi jälgida Venemaa alustatud Arktika militariseerimist, Alakurti lennuvälja taasavamist jne. Rääkimata jätkuvast korralagedusest Vene armees, mis võib lõppeda kurat teab millega. Peaks ikka panema vähemalt mõtlema teadmine, et 29. juunil vallandati Kaliningradis asuva Vene laevastiku juhtkond koos poolesaja vanemohvitseridega. Ametliku teate kohaselt – „juhtimisvigade, tegelikku olukorda moonutavate ettekannete jmt.“ eest. Tegemist on ju Euroopale kõige lähemal asuva Vene sõjajõudude löögirusikaga, mida alles juulis 2015, kui Putin seal käis, serveeriti kui parimate killas olevat. Pealegi on merevägi kõikjal eliit!? Lühidalt – pikka aega Venemaal toimunut läbi sõrmede jälginud NATOl oli viimane aeg võtta tõsiselt uute agressioonide jada ja Venemaa korrale kutsuda. Seejuures dialoogi jätkates.

NATO suurürituse kajastamine Venemaa peamises telekanalis Rossija24 on käinud enam kui huvitavalt. Putini varasemat teenistust silmas pidades pakuti talle ja mõistagi kõigile televaatajaile päev enne Varssavi tippkohtumist NB! esiuudisena teadet, et endine FSB polkovnik Patejev, kes 2010.a. andis USAle välja kümmekond nn. magavat spiooni (Anna Chapman jt.), olla salapärastel asjaoludel surnud USAs. Meenutati teistegi samasuguste „reeturite“ salapäraseid surmi ja lasti eetrisse ka Putini enda esinemises 15.12.2011 kõlanud veendumus, et küll see mees oma karistuse saab. Varssavi tippkohtumise avapäeva kasutas Putin aga selleks, et riigi ladviku ees rahvale raporteerida: Venemaa on sel aastal relvastuse müügist teeninud 4,6 miljardit dollarit ja tellimusi on 50 miljardi väärtuses. Lisagem sellele diktorite suust kõlanud info, et Venemaa relvajõudude arvukust suurendati 500 mehe võrra ja siseministeeriumi struktuure 64000 isiku võrra. Ühesõnaga – tehku nemad, mis teevad, meie sõjaline potentsiaal kasvab edasi ja reeturitel pole pääsu.

NATO seekordse tippkohtumise paik tuletas paratamatult meelde, et 14. mail 1955 loodi Varssavis Nõukogude Liidu ja tema seitsme satelliitriigi sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise organisatsioon ehk Varssavi pakt (läks laiali 1. juulil 1991). Vastava lepingu allakirjutamine toimus samas saalis, kus eile õhtustasid NATO ja tema partnerriikide tippjuhid. Ainult, et jah – 1955.a. oli Moskval välja käia ka trump, sest saalis oli kohal ka Hiina kaitseminister Peng Dehuai. Hiinast mäletatavasti Varssavi pakti liiget ei saanud, ent eks kõik mäleta, kuidas pärast Krimmi vallutamist ja rahvusvaheliste sanktsioonide alla sattumist lubas Putin ümber orienteeruda Aasiale ja Hiinale. 25. juunil lendas Putin uuesti Pekingisse, et alla kirjutada suur hulk energiatootmise alaseid kokkuleppeid, ent see oli ka kõik.

Samas on kõik riigid, keda Kreml on viimasel ajal püüdnud kasutada oma poliitika teostamise vahenditena Euroopas nagu näiteks Armeenia, Kazakhstan ja Serbia, Varssavis kohal. NATO partnerriikidena. Ja neid on 25 lisaks NATO 28le liikmesmaale.

Loe veel: