Nursultan Nazarbajev Foto: Mihhail Voskressenski, RIA Novosti

Tegu on eelviimase –stanide liidriga (viimaseks jään Tajikistani president Rahmon), kes istusid ametis 1990ndast alates ehk siis said kogu võimutäiuse kätte veel enne NSVL lagunemist. Toonasest viisikust olid koheselt silmatorkavamad kaks – Nazarbajev ja Kõrgõzstani president akadeemik Askar Akajev. Kujutagem korraks ette maailma toonaseid liidreid, kes kõik pidasid end maailma nabadeks ja järsku tuli kusagilt mägedest suurele poliitikapõrandale akadeemik, kes tõesti oli ka teadlane. Või Nazarbajevi mastaapi mees, kes teadis kohe et tuleb liituda Islami Konverentsi Organisatsiooniga (sunniitlik Kasahstan läks sinna shiitliku Iraani delegatsiooni koosseisus) ja ühtaegu ära käia Iisraelis! Ning ehitas kolme aastaga 1994-7 riigile uue pealinna Astana!

Samas oli Nazarbajev kuni viimase hetkeni püüdnud päästa Nõukogude Liitu, pakkudes veel pärast putši augustis 1991, et nimekuju SSSR võib isegi säilida kui silmas pidada uut moodustist Sojuz Sotchialistischeskihh Suverennõh Respublik! (Muide – pärast putši pakkus Gorbatšov NSVL-i asepresidendi kohta Akajevile, kes sellest loobus.)

Nazarbajev rääkis pärast putši Moskva raadios, et Balti vabariigid, Moldova ja Gruusia peaksid küll iseseisvuma, ent teistel oleks parem kokku jääda. Sellest ka tõik, et Kasahstan kuulutas end iseseisvaks alles 10. detsembril 1991. Nazarbajevilt pärineb ka idee reformitud NSVL pealinna üleviimiseks Samarasse ja ta on üldse (tänase) Euraasia Liidu idee autor. Seda ideed tunnustas omal ajal (1994) Kasahstani väisanud president Lennart Meri ja alles siis, kui liit oli juba mingil tasemel olemas, tunnistas ka Vladimir Putin, et see pole mitte tema, vaid Nursultan Abisjevitsi idee!

Tõin kilde sellest huvitavast NSVLiidu kadumise ajast ka selleks, et meenutada muudki huvitavat. Eesti (NSV) toonane valitsusjuht Edgar Savisaar käis pärast iseseisvumist septembris 1991 kõigepealt Moskvas, seejärel toimus Tallinnas juba traditsiooniliseks saanud kohtumine liiduvabariikide liidrite osalusel ja järgnes Eesti valitsusdelegatsiooni sõit Kõrgõzstani ja Kasahstani, kus Savisaar lootis kohtuda Nazarbajeviga, kellel – nagu viidatud – oli kõige kohta oma nägemus.

Niipalju kui mina toonaselt delegatsioonilt kuulnud olen, olla öeldud, et Nazarbajev läks kõrbe ja pole teada, millal tuleb tagasi. Igal juhul jäi see kohtumine ära ja lõppesid ka nn Tallinna kohtumised. Järgnes peaminister Savisaare ametlik visiit Taani, mis võinuks olla, aga enam polnud iseseisvunud Eesti valitsusjuhi esimene välisvisiit. Oleks tänagi huvitav teada, mis toona täpselt kannustas Savisaare ja Eesti valitsusdelegatsiooni Kesk-Aasia sõitu.

Tänane, Nazarabajevi juhtimisel kujunenud Kasahstan on kõva sõna maailma poliitikas, kui mainida vaid seda, et sunni Nazarbajev päästis Iraani tuumalepingu ehk siis suutis suurriigid, kaasa arvatud USA ja šiiitliku Iraani ühise laua taha tuua. Sama kehtib ka Süüria kohta, kus lahenduse aluseks on ju toimiv Astana protsess! Riigil on arenguprogramm Kasahstan 2500 ja riigis toimuvad suured rahvusvahelised üritused. Ja kuigi venekeelsete osakaal riigis on suur, räägitakse mullu veebruarist saati valitsusasutustes vaid kasahhi keelt, praegu vahetakse kohalikku raha ümber ja uutel paberitel puudub venekeelne tekst. Aastal 2025 aga minnakse taas üle ladinakeelsele tähestikule. Selle kõige taga on olnud Nursultan Nazarbajev, tõeline poliitikahiid Kesk-Aasias.

Pakun meelega parajalt üle, korvamaks mannetu Lääne võtet luua Kasahstanist ettekujutus paroodiaga filmilinal.