Toomas Alatalu: Kreml täristab relvi oma valijatele ja taustaks Putini kõnele ÜROs
Vastuses kõlas see, et kuna Eesti peab vastu võtma 300 pagulast ja nende hulgas võib olla ISIL-i (islami kalifaadi) liikmeid, siis tulevat kõigeks valmis olla. Vastaja oli klassikaline vene propagandist, kes vilunud võttega tegi toimuva süüdlaseks välisvaenlase (300 + mõned kahtlased) ja läks kiirelt tondi maalimisega edasi, et mitte anda aega muigamiseks, sest on ikka tarkus küll, kui paari võimaliku terroristi pärast Eestis lüüakse Venemaa peamine Kesksõjaväeringkond täies koosseisus häire korras jalule. Seda võimsa täienduse saatel - sadamatest on välja kupatatud 20 sõjalaeva, osaleb sadakond lennukit, kellest osal tuli maanduda „tundmatus paigas“, samuti tuli pärast-selgub-kuhu hüpata 10 000-l dessantväelasel...
See täppisinfo on võetud juba Moskva telekanalitest, kus seda tilgutatakse esmaspäevast saadik, mil president Putin andis ootamatu korralduse manöövriteks, mis lõpevad laupäeval, 12. septembril. Pühapäeval aga on Venemaal järjekordne nn ühtne valimispäev, mis sedapuhku hõlmab kogu riiki. Täpsemalt 83 föderatsiooni subjekti 85st! Tõsi – subjektide suur koguarv tuleneb eeskätt kõikvõimalikest lisavalimistest (surnud, tagasiastunud saadikute asendajad), ent suurteks valimisteks on 19 oblasti kuberneri, Tatarstani ja Mari El vabariikide juhtide valimine, samuti 11 subjekti esinduskogu ja 25 subjekti pealinnade esinduskogude valimised. Ühtekokku jagatakse välja 92 000 mandaati.
Manöövritelt otse valimisurni juurde
Venemaa Föderatsioonis on kõike juhtunud, aga ei mäleta, et rahuajal oleks vahetult enne valimisi korraldatud sõjaväemanöövreid nii, et ootamatult manöövritele kupatatud sõduritelt ja ohvitseridelt võetakse võimalus kandideerijate programmidega tutvuda. Eks ole – manöövritelt kohe valimisurni juurde!? Kui esitada vaid kõige kergem küsimus. Oleks tegemist mõne teise riigiga, lööksid rahvusvahelised valimiste vaatlemise organisatsioonid juba praegu lärmi, ent kui Venemaa puhul üldse midagi öeldakse, siis tagantjärele.
Olles ilmselt esimene lärmaja, lisan sedagi, et järjekordsed väiksemad manöövrid käivad praegu ka Kaug-Idas ja telekanal Rossija näitas tankide sõitu Iturupi saare rannas. Teadu pretendeerib sellele ja veel kolmele Kuriili saarele jätkuvalt Jaapan ja just kõlas Tokyos uus tagastamisjutt, mis valimiste eel sai üheselt mõistetava vastuse.
Õnneks on rahvusvaheline olukord hetkel säärane, et mõni uus suurem sõjaline konflikt Venemaa osalusel on välistatud. Seda toestab tõsiasi, et isegi Ida-Ukrainas on augustikuu eelviimasest päevast peale kahurid (peaaegu) vait. Põhjus lihtne – Putin läheb 25. septembri paiku esinema ÜRO Peaassambleele – juhtumisi on Venemaa ka eesistujaks ÜRO julgeolekunõukogus - ja selge see, et kui tahetakse end „heana“ serveerida, siis ei saa sõdijana kohale sõita. Ei maksa unustada sedagi, et Putini esinemise aegu vibutavad USA vabariiklased koos Iisraeli ladvikuga sõjakirvest Iraani suunas, ehkki see on ette kaotatud kampaania ja selle kasu Putinile enam kui ilmne (ega´s muidu sõnu valiv Obama poleks vastasleeri kongressmene ristinud „hullumeelseteks“).
Seda arvestades on Venemaa enda pinnal hetkel ootamatult käival relvade täristamisel vaid üks objekt – Venemaa valija, kes ei saa küll presidendi kandidaate ja riigiduuma liikmeid hinnata, ent kel on esimene võimalus pärast Krimmi okupeerimist, sanktsioonide ja vastusanktsioonide kehtestamist ja toimimist anda hinnang võimuparteile ja tema kandidaatidele. Seda küll kõrvutatult vaid Jedinaja Rossija kolme satelliitpartei – esseeride, kommunistide ja libdemmide esindajatega.
Nagu teada, on sanktsioonid oma (esimese) töö teinud, samuti naftahinna langus. Paljureklaamitud suund Aasiale sai alles eelmise nädala lõpul valusa tagasilöögi, kui Vladivostokis toimunud foorumil sõlmiti väljakuulutatud 200 asemel vaid 80 investeerimislepingut ehk rahalises väärtuses saadi loodetud 4,7 miljardi asemel leppeid 1,4 miljardi dollari väärtuses. Juba teist kuud räägitakse Venemaa vabamates telekanalites (RBK) ja portaalides majandusest tegelikkusele üsna lähedase tekstiga – asi, mis on Venemaa reegleid teades vägagi kõnekas.
Kreml sattus paanikasse
Igal juhul haaras Kremlit ühel hetkel selge paanika, et valimistel võib tõesti ilmneda, et näiteks Jedinaja Rossija saab kusagil kaotuse osaliseks (nagu see juhtus 20. mail Baltiiskis, Kaliningradi oblastis). Sestap lubati reaalsel opositsioonil esitada vaid (ja seda n-ö palutult ehk teisel katsel 13. augustil) kolm kandidaati valimistel Kostroma esinduskogusse. Kaks kuud varem oli opositsioon üritanud kandidaate üles seada ka Kalugas, Magadanis ja Novosibirskis – nii et tasub jälgida sealseid valimistulemusi. Pealegi käis Magadani kuberner 10. septembril selgitusi andmas Putinile endale (ajendiks sai oblasti vahelejäämine arstiabi andmisel üleriigilisel valimiste-eelsel telearutlusel, mida juhtis Putin ise).
Kuna opositsiooni kaasalöömine välistati ja Jedinaja Rossija saab vaid midagi lühiajalist lubada (sanktsioonide toimest tulenevalt on nii valitsus kui riigiduuma Putini korraldusel üle läinud vaid üheaastaste arenguplaanide koostamisele), siis on kogu valimiskampaania üles ehitatud piiramisrõngas olemise jutule – meid tahetakse hävitada, aga me saame oma jõudude ja Hiina kaasabil hakkama. Valijatelt küsitakse toetust eeskätt Putinile ja Putini poliitikale – mitte juhuslikult ei ilmunud nädala algul kokkuvõtted Putini teenetest ja saavutustest jmt.
Suured EL-is ja väljaspool seda tegutsevad omasoodu
Tuleb märkida sedagi, et tulenevalt „vaikusest“ Ida-Ukrainas on sealse ja Ukrainas toimuva „selgitamine“ Venemaa telekanalites asendunud araabia pagulaste sissetungi kajastamisega Euroopasse. Mõistagi, et nurga alt – näete millised on need eurooplased tegelikult! Samas on need enneolematud kolonnid, alustades liikumist Türgist-Liibanonist, läbinud suisa tormijooksuga Kreeka, Makedoonia ja Serbia, millised kolm on kõik Venemaa arvestavad riigid. Selle läbijooksu kiirendajaks said Saksamaa liidrite vastuvõtulubadused ja kantsler Merkeli otsesed Dublini põgenike alast kokkulepet eiravad sammud. Mõistagi andis Berliin endale aru, mida tema otsused tähendavad teistele, kellel jäi üle pealt vaadata oma õigustes kindlate ja neid kuulutavate põgenike samuti EL seadusi eiravat kohalejõudmist „tõotatud maale.“ Paratamatult tuli kõigile seejuures meelde, et 2. septembril sõlmiti juba mainitud Idafoorumil Vladivostokis Nord Stream 2 aktsionäride ehk siis Gazpromi kokkulepe BASF/Wintershall, Shell, OMV, E.ON, Engie jt. aktsionäridega. Mäletatavasti lepiti Balti mere põhja mööda kulgeva Nord Streami ehitamiseks kokku kohapealseid riike tagantjärele informeerides, nüüd siis sõlmiti paralleeltorustike lepe millegipärast väga kaugel eurooplaste vaateväljast. Ehk siis ikka ja jälle antakse teada, et me suured EL-is ja väljaspool seda teeme omavahel, mida tahame!
Lisagem sellele Putini 4. septembri avaldus Süüria presidendi valmisolekust korraldada parlamendivalimisi tagamaks „mõistliku opositsiooni“ juurdepääsu võimule, et tõdeda: põgenike ootamatu laviini alla sattunud Euroopale heideti õng – soovi korral on sõda Süürias lõpetatav. Võimalik, et tavalisest suurem pasundamine Läänes, nagu oleks Moskva suurendanud relvatarneid Süüriale, ehkki seda pidevalt tegemata Assad ju ei püsiks võimul - on lihtsalt Ukraina kõrval teine märk Euroopa suurte võimalikust kokkuleppimisest. Kes läheb sellele teadlikult, kes sunnitult, kes ülipüüdlikkusest Moskva ees jne. Kui see peaks ka sündima, siis ehk saab maailm teada sedagi, kuidas ootamatult (pärast kalifaadi ootamatut tekkimist oli see pigem etteaimatav) moodustus kindel põgenike mass, kes jõudis kindlat marsruuti läbides just sinna, kuhu tahtis ning purustas tegelikult suure osa nendest Euroopa ühiselu reeglitest, mida enamus oli siiani püüdnud järgida.
