Kõrvaltvaatlejana jäi mulje, et oma paratamatu tagasiastumisega arvestanud hr. Melville tegi ühel hetkel – siis kui kolm Balti presidenti valmistusid Valget Maja külastama – omamoodi comebacki oma ametiülesannete täismahulise täitmise juurde tagasi. Olles nüüd see, kes ise lõpetas ebamäärasuse ja lahkus koguni USA diplomaatilisest teenistusest. Teadupoolest pole ta esimene karjääridiplomaat, kes on säärase otsuse Trumpi päevil teinud.

Loobumise tagamaad on lihtsad. Ärimees Trump valis ka USA välispoliitika juhiks teise ärimehe Rex Tillersoni, kes sai peremehelt näiliselt lihtsa ülesande – kärpida Riigidepartemangu (välisministeeriumi) ligi 50 miljardi dollarilist eelarvet kolmandiku võrra. Personalile ümber arvestades tähendas see 13000st ametnikust vähemalt 3000 ametist vabastamist. Selge see, et nende hulgas on nii professionaale kui ka tühikargajaid, ent USA ajaloo esimene suurrünnak selle bürokraatide seltskonna vastu lõppes sellega, et enamus kärpimise alla kuuluvaist on endiselt ametis ja Tillerson ise kuulsusetult maha võetud. Sel hetkel – märtsis 2018 – oli USA senat tema poolt pakutud 153st uuest tippametnikust kinnitanud kõigest 64 ja ega see suhe tänagi parem pole. N.ö. allpool on asi veelgi hullem ja tühje kohti palju.

Laias laastus öeldes on just Riigidepartemangu ja sellega seotud sajad välispoliitikaga seotud uurimisasutuste ja ülikoolide personal nii USA Kongressis kui paljude Euroopa riikide ladvikutes käiva Trumpi-vastase võitluse pearusikas ja aju. Kui infot valdav, tootev ja levitav seltskond.

Tegu on täiesti uudse olukorraga USAs, mille välispoliitikat on aastakümneid iseloomustatud kui kahe-parteilist ja seda ta tõepoolest on ka olnud. Antud seis oli eriti sobilik kaadridiplomaatidele, sest teadu kasutatakse USAs suursaadikute kohti ka selleks, et nimetada nendeks isikuid, kes on valimiskampaaniate ajal korralikult täitnud partei kassat või osutanud võitjale mõne muu isiklikku laadi teene. Nüüd on see rahulik aeg ümber, sest keegi ei tea, mis järgneb ja asjatundjatega arvestatakse järjest vähem. Nagu ikka suurte ümberkorralduste aegu, on isikute ja arvamuste võitlus ägedam kui tavaliselt ning jagub neid, kes otsustavad ise kõrvale astuda. Kui hr. Melville’ sammus positiivset näha, siis seda, et Riigidepartemang ei saa enam edasi lükata USA uue suursaadiku määramist Eestisse.