Ivanov, Putin, Niinistö Foto: RIA Novosti, REUTERS

Eilne uudis sellest, et Putini asemel sõidab järgmisel nädalal Filipiinidel toimuvale Aasia-Vaikse ookeani maade tippkohtumisele peaminister Medvedev, andis kaks signaali.

Esiteks – Putinil ja USA presidendil Obamal tuleb üritada kõik omavahel klaariks rääkida Antalyas 15.-16. oktoobril toimuval G20 kohtumise ajal, sest uus näost näkku jutt on võimalik alles Pariisis 30. novembril algaval üleilmsel kliimakonverentsil.

Teiseks – kuna Dmitri Medvedev on ikkagi teistsuguse kasvatuse, lähikonna ja juhtimisstiiliga mees, siis – kas Kreml ei lähe sellele, et pärast Antalyat (plaan A) üritatakse Manilas sama, kuid pisut teisiti (plaan B).

Tõuke niisuguseks kalkuleerimiseks andis Putini administratsiooni ülema Sergei Ivanovi ootamatu Helsingis käigu ülitagasihoidlik käsitlemine infokanalites. On’s midagi varjata? Tegemist on ju Kremli tänaste käikude ühe peakoka ja ka täideviijaga. Just Ivanov viis 30. septembril Föderatsiooninõukogu ette Putini taotluse Venemaa vägede kasutamiseks Süürias – otsus, mis sündis kohe pärast Putini naasmist 10-tunniliselt väisangult New Yorki (esinemine ÜRO Peaassambleel pluss 10 kohtumist, k.a Barack Obamaga).

1. märtsil 2014, kui Föderatsiooninõukogu andis esimest korda Putinile loa vägede saatmiseks Ukrainasse, täitis kirjatuvi rolli asevälisminister Grigori Karassin, jutt ning tekst olid siis väga ümmargused, sest ei teatud ju muu maailma reageeringut.

Kuna see antud hetkel osutus nõrgaks (ja tagantjärele on raske, kui mitte võimatu, midagi muuta), siis sedapuhku pandi kohe trumbid ja õiged mehed lauda. Mitme lääne analüütiku arvates otsustab Süüria ja Lääne kui terviku rindel kõike kolmik Putin, Ivanov ja FSB ülem Aleksandr Bortnikov - mees, kes 6. novembril teatas lendude lõpetamisest Egiptusesse.

Sergei Ivanov ehk siis üks Venemaa tippkolmikust maandus Vantaa lennuväljal 10. novembril, sõitis – nagu ajakirjanikud teatasid, bussiga lennuki juurest lennujaama (ehk siis ei aetudki lennuki juurde limusiini!) ja sealt kohtuma oma kolleegi, Soome presidendi adminstratsiooni ülema Teemu Tanneriga. Ent nagu arvata võis, sai ta kokku president Sauli Niinistöga ning pärast seda kohtus ka ajakirjanikega. Viimased polnud selgelt valmis tasemel küsimuste esitamiseks, ent kõik said teada, et arutati Süüriat, Afganistani, Ukrainat, migrante, tuumaelektrijaama ehitamist Soome ehk kõike päevakohast.

Peamine on mõistagi muus – olen samas varem juhtinud tähelepanu Soome president Niinistö katsetele püüda suure Urho Kaleva Kekkoneni eeskujul kaasa rääkida Moskva-Washingtoni suhete maharahustamises. Tasub mäletada, kuidas Niinistö paljudele üllatuseks kohtus Putiniga 15. augustil2014 Sotšis, kust siirdus Kiievisse. Ka sel aastal võttis Putin Niinistö vastu 16. juunil Moskva külje all asuvas Ogarjovos. 15. juulil aga teatas TASS, et Niinistö helistas Putinile. Tähendas see kokkulepitud kohtumise ärajäämist?! Igal juhul tasub Ivanovi ootamatut sõitu Helsingisse just praegu, rahvusvahelise pinevuse tipphetkel võtta just selles, vahendustegevuse kontekstis.

Põhimõtteliselt hakkas ju omaalgatuslikult kohale läinud Moskva Süürias küll usinalt „tööle“, ent koostööd USA juhitud koalitsiooniga pole tekkinud. Viinis 30. oktoobril toimunud Süüria kõnelused, mida dirigeeris kolmik välisministrid Kerry ja Lavrov ja ÜRO eriesindaja de Mistura, tulemusi ei andnud ja pildis pole suuri muudatusi ka enne homset (14.11) teist kohtumist. Samas lõppes sisulise edasiminekuta ka vahetult enne Ivanovi reisi toimunud (9.11) Obama ja Iisraeli peaminister Netanyahu 13. kohtumine pärast aastast pausi, mis teatud autoriteetide arvates avas nüüd tee Kremli ja Tel Avivi uuele lähenemisele Lähis-Ida toimetamistes. Pigem Kremli tingimustel, sest eile oli Moskva kärme müüma rakette Iraanile ja talle krediiti eraldama. Ühesõnaga – uute positsioonide sissevõtmine jätkub ja samas ikkagi üritatakse ka peavastasega jutule saada. Kui üks mees ei sobi, siis ehk teine? Võib olla kindel, et sellest räägiti ka Helsingis.

Äsjane Valdai foorum Sotšis (22.oktoobril) näitas Putini valmisolekut polemiseerida, ent tema kaaspanelistid välismaalt olid, nagu öeldakse, ikka ühed ja samad näod. Ühed ja samad mõtted. Niinistö, kellega nii Putin kui Ivanov on koos jäähokit mänginud ja looduses puhanud, on igal juhul vaheldus nende staarsosistajatega võrreldes.

Eks aeg näita, miks oli Ivanovil asja Helsingisse just praegu.