Toomas Alatalu: NATO polnud veel alustanudki laienemist ida suunas, kui Vene väeosa oli Euroopas kohal mis kohal!
Mõistagi pole valetamine poliitikas mingi uudis ja diplomaate on läbi aegade kutsutud inimesteks, kes „käivad välismaal kodumaa huvides valetamas“, ent eks ole riikidevaheline suhtlemine ka kogu aeg paremaks ja avalikumaks läinud ning seda mööda ka valetamine pisitasa taanduma hakanud. Kuna Kremli poolt Krimmis kordasaadetuga pöörati kogu senine kooselamise rahvusvaheline reeglistik pea peale, siis jääb üle vaid tervitada seda, kui asju nimetatakse õigete nimedega. Tänu sellele on ka reakodanikel nüüd pööraseks aetud propagandasõjas kergem orienteeruda.
Probleemi tõsidus algab aga sellest, et rahvusvahelisi reegleid rikkuma hakanud ja sellega teisi üllatanud Kreml hakkas ka esimesena toimunut endale kasulikult serveerima. Ja - nagu ikka, kes esimesena midagi teeb, sel ka paras edumaa vastaspoole ees. See käib ka niisuguse Moskvas sündinud müüdi kohta, nagu oleks kõik alanud NATO ja Euroopa liidu järjekindlast laienemisest ida suunas – tees, mis tipnes väidetega stiilis „kui Vene väed poleks ilmunud Krimmi, oleksid sinna tulnud NATO väed“ (sama jutt käis muide siis, kui NSVL viis 1968. aastal väed Tšehhoslovakkiasse). Selle NATO esimesena liikumise jutuga kinnitati äsja ka Venemaa uus meredoktriin.
Tegelik pilt on hoopiski säärane, et NATO ja EL esimesele idasuunalisele laienemisele 1997. aastal eelnes hoopiski Venemaa enda laienemine lääne suunas. Teisiti ju 2. aprillil 1996 alanud Venemaa ja Valgevene liitriigi (tol hetkel kui soobchestvo suverennõhh gosudarstv ehk siis suveräänsete riikide ühendus) loomist hinnata ei saa. Liitriigi tegemine käis näiliselt vaoshoitult ja samm-sammult – aasta hiljem ehk siis 2.04.1997 otsustati „humanitaar-majanduslikult ja sõjaliselt koostöölt“ üle minna „välis-, kaitse- ja majandusliku koostöö koordineerimisele“, siis loodi kahe riigi ühisparlament jne. Kogu see ettevaatlikkus tulenes sellest, et Kreml rikkus USA president Clintonile antud lubadusi. Kui too saabus leppimispoliitika lainel 9. mail 1995 Moskvasse (kuhu H. Kohl ja F. Mitterrand Tšetšeenia sõja pärast ei tulnud), siis lepiti kokku, et kuna Venemaal tulevad detsembris 1995 Riigiduuma valimised ja 1996.a. suvel presidendivalimised ning Clintonil seisab ees tagasivalimine novembris 1996, siis tehakse kõik, et mitte häirida teise poole valimiskampaaniat. Sellest tulenevalt lükkus NATO esimene laienemine 1996.aastalt edasi järgmisse aastasse.
Ehkki USA ja Venemaa koostöö uus tase leidis kinnitamist Bosnias (IFORis lõid 1995-1996 kaasa ka Vene ja Ukraina väed) ja Clintoni saadetud valimisekspertide meeskond päästis Jeltsini läbipõrumisest valimistel, poleks Kreml olnud Kreml, kui ta poleks täiel rinnal sisenenud Valgevenesse, mis ju oli kokkulepete rikkumine. Kuidas ameeriklased sellele reageerisid või õigemini ei osanud reageerida, tasub lugeda USA eriülesannetega suursaadiku Strobe Talbotti mälestustest. Kuna Venemaa sai 2.04.1996 alanud protsessi raames endale õiguse nii piirivalve kui õhutõrje paigutamiseks Valgevenesse veel enne kui uutesse NATO liikmesmaadesse ilmusid USA üksused, siis peaks olema selge, et esmalt laienes ikkagi Venemaa läände ja alles siis NATO itta!
Järgnenust jätan välja Valgevene president-batka Aljaksjandr Lukašenka nutikad vangerdused oma riigi iseseisvuse säilitamiseks jätkuvalt kehtiva liitriigi tingimustes, ent käsitletava teemaga ühenduses ei saa jätta mainimata NATO Washingtoni tippkohtumise (23-25. aprill 1999, Poola, Tšehhi ja Ungari olid organisatsiooniga liitunud 12.03) eel toimunud poliitmänge. Mäletatavasti läks siis Kosovos sõjaks ja 12.04 hääletas Serbia (Jugoslaavia) parlament selle poolt, et liituda Vene-Valgevene liitriigiga ning 16.04 toetas Venemaa Riigiduuma +293-54 seda otsust. Mõistagi saab öelda, et asi ei jõudnud valitsuste tasemele, ent eks kanna ka rahvaesindajad vastutust selle eest, et Venemaa laienes antud kriisi päevil vähemalt mõtteliselt ka Serbiale. Ehk sisenes Euroopasse!
Kremli mõttelist, täpsemalt mõttelist-praktilist mängu Euroopaga on rohkemgi. Pärast 1991. aastat lubas Jeltsin korduvalt ära tuua Venemaa väed Ida-Euroopast. Balti riikidest tehti seda 1994. aastal (sabadega 1995 ja 1996), kuid Venemaa väeosad jäid Moldovasse ja Gruusiasse. Detsembris 1999 andis Jeltsin OSCE tippkohtumisel Istanbulis lubaduse need väed sealt 2-3 aasta jooksul ära tuua. Uus president Putin aga mõtles ümber ja vähemalt väeosa Moldovas, millele tugineb selle ümber olev separatistide Pridnestrovskaja respublika, on seal tänaseni alles. Ehk siis võiks seda seisu sõnastada ka nii – NATO polnud veel alustanudki laienemist ida suunas, kui Vene väeosa oli Euroopas kohal mis kohal!
Venemaa baasidega Gruusias läks teatavasti nii, et Saakašvili sai küll 2006. aastal kahest vabaks, ent kaks aastat hiljem läksid kaks allesjäänud – Lõuna-Osseetias ja Abhaasias - Venemaa kätte vormis, mis äsjases lepingus kirjas kui Venemaa ja kahe mainitud nukuriigi „ühine kaitse- ja julgeolekuruum.“
Miks Lääs ei võta Vene väeosa Moldovas ülal pakutud võtmes? Paraku paljuski seetõttu, et küllalt kiirelt hakkas läbi lööma see, mida tuleb nimetada eurovariserluseks. OSCE – nagu teisedki rahvusvahelised organisatsioonid rõhutavad oma töö järjepidevust sellega, et uutes otsustes konstateeritakse alati eelmiste täitmist. Kui veel 2000. aastal oli OSCE iga-aastases tippdokumendis kirjas see, et „Venemaal tuleb ära teha Istanbulis endale võetud kohustuste täitmine“, siis aasta hiljem kadus riigi nimi ja lause esimene pool ning mainiti vaid „Istanbulis võetud kohustuste täitmist“, 2006. aastal öeldi „Istanbulist jäänud kohustused“ ja 2009. aastal „arvestades Istanbuli otsuseid“ ehk siis ei mainitud üldse nende mittetäitmist ja mittetäitjat. 2010. aastal aga peeti OSCE (pool-)tippkohtumine Astanas ja sealtpeale on sünnitatud vaid madalatasemelist dokumenti „Transnistria lahendamisest“, kus on mainitud kõike, kuid mitte „Vene väeosa.“ Kuna samasugused sõnamängud toimuvad ka ÜRO jt. organisatsiooni dokumentides, siis kõlab sõna „vale“ suurriikide juhtide jutus teise suurriigi juhi väidete suhtes täna asjatundjale lausa kullana. Uskuge mind!
