​See pole niisama öeldud. Putin on piisavalt hea taktik ja ei maksa unustada, et paralleelselt nn sektoriaalsete sanktsioonide kehtestamisega alustasid Venemaa-meelsed ärimehed ja poliitikud Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias, USAs ja mujal kampaaniat meedias, mille peamõtteks on näidata, et lõpptulemusena kannatab Lääs oma sanktsioonidest rohkem kui Venemaa. Sestap tuligi Putinil teha ükskõik mida, et Venemaa tingimusteta kaitsjatel läänes püsiks tunne, et nad ajavad õiget asja.

Samas on Putini antud käik eeskätt siseriikliku suunitlusega sundkäik, sest – lõpuks ometi – tunnevad keskmised ja üle selle Venemaa kodanikud omal nahal seda, mida tähendab rahvusvahelise elu ja riikidevaheliste suhete normide läbimõtlematu rikkumine.

Ootamatult sattusid löögi alla välismaal puhkavad Venemaa kodanikud

Vaatamata hoolikalt valitud sõnavarale tuli Kremlil korraga külmutada nii pensionireform kui anda teada, et vallandub hinnatõus. Äriringkondadele olid sanktsioonide tagajärjed juba paar kuud tagasi selged. Peamine on aga see, et täiesti ootamatult (seda ilmselt mitte USAle ja teistele sanktsioonide kavandajatele) sattus löögi alla just osa Venemaa aktiivsetest kodanikest, kes ikkagi olid otsustanud reisida ja puhata välismaal. Seda hoolimata juba märtsis alanud üleskutsetest teha sama sel aastal kodus, milleks riigiisad ju ka isiklikku eeskuju andsid.

Paari-kolme päevaga sündis ahelreaktsioonina see, mida aimati ja kardeti ammu – välismaal jäi lõksu 40 000-50 000 sinna reisinud Venemaa kodanikku, kes lihtsalt hüljati neid sinna saatnud Venemaa röövelliku ja saamatu turismimajanduse poolt. Enamgi veel - enamus reisijaist sai omal nahal tunda muu maailma ebasõbralikkust: neid teele saatnud firmadele oli aastaid erinevaid apse andestatud, ent ühel hetkel – ja selles luulus peaosa MH17 allatulistamisele ja ebahumaansele käitumisele hukkunute suhtes – tuli punane joon ette ja pea kõikjal. Tuhandetel venemaalastel tuli oma puhkuse lõpppäevad veeta välisriikide lennujaamades.

Loomulikult peab riik nad sealt koju tagasi aitama ja seda ka tehakse, ent kordan veelkord – tegemist on tänase Venemaa, mis alati on silma paistnud oma kodanike suure paiksuse ja vähese mobiilsusega, kõige aktiivsema kodanikkonnaga, kes koju naasnult on paljudes asjades teine arvamus. Lähim reaalne võimalus selle väljaelamiseks on 14. septembril toimuvad 34 kuberneri valimised, kohalike parlamentide ja nõukogude valimised, milleks tänase seisuga on kõik ettevalmistatud. Teisisõnu – võitjad teada ja tagatud. Raske uskuda, et nüüd sellega lepitakse.

Mainitud kuupäeva tuleb ka Ukraina sündmuste kontekstis meeles pidada – võimulpüsimise loogika eeldab seda, et Putin ja võimupartei Jedinaja Rossija jätkavad kuni valimispäevani ründavas stiilis. Sestap ei jää põllumajandussaaduste impordi keeld viimaseks samalaadseks.