Ja kui Putin teeb rahvale selgeks seda, et tuleb toimida nii nagu mujal, siis väärib selle õpetamine kõige kõrgemat hinnet. Tunnistades selle juures sedagi, et paljudes küsimustes on Putini poliitika risti vastupidine mujal maailmas kehtivaga.

Ta on sündinud kõnemees ja mida konverents edasi, seda paremini „kannatab“ Putin ka teravaid küsimusi. Neid oli sel korral rohkem kui varem (Venemaa ajakirjanikud muutuvad julgemaks!), vastab valikuliselt, seedib reageerimata paljut, ent torkab ka vastu. Tal on ka piisavalt huumorimeelt.

Mis tema seekordse esinemise tugevaks tegi, oli mõjumine inimesena selles mõttes, et ta ei varjagi isiklikku suhtumist mitme teise riigi juhtidesse. Mõistagi tuleb seda võtta kui Venemaa ja antud riigi suhteid. See puudutab selgelt Türgi ja Ukraina juhte, ent tuntavat jahedust võis välja lugeda suhtumisest USA juhti. Torkas silma seegi, et sedapuhku ei saanud kiitust ükski välisriigi juht ega valitsus peale Soome parlamendi, kes Putini üllatuseks (nii ta väitis) kiitis heaks Venemaa ehitatava tuumajaama projekti.

Kui üllatustega jätkata, siis Putin väitis, et ta ei teadnud üldse turkmeenide ehk türklaste olemasolust Süürias alal, kus toimus Venemaa pommitaja allatulistamine. Kuna tegu on spetsiifilise teadmisega, siis võib see nii ka olla. Putin oli kärme mitteteadmisega selgitama ka mitut muud asja ISILi (kalifaadi)-vastases võitluses. Kuni selleni välja, et kes siis ikkagi lõi kalifaadi – kas islamistid või naftatootmise organiseerijad, kes n-ö palkasid appi islamistid.

Kui võtta arvesse Türgi ja USA selgitusi pärast seda, kui Venemaa kindralstaap oli laule pannud tõendeid organiseeritud naftaveost Süüriast ja Iraagist Türgisse, veosed, mis jätkuvat (!) praegugi, siis võib-olla juhib seda tõesti mittekellelegi alluv kooslus (kartell?). Arengumaailmas on niisuguse autonoomsuse teke ja püsimine võimalik. Igal juhul oli tähelepanuväärne, et Putin tõstatas küsimuse, - mida teised on vältinud -, ent ei andnud vastust.

Poliitika analüütiku ja kommenteerijana tõstaksin Putini esinemisest esile kaks kohta. Esiteks ta eitas kahel korral, et Venemaa alustas sõda Süürias, öeldes, et tegemist on lihtsalt üksiku operatsiooni korraldamisega, millest võtavad osa „õhujõud, kosmosejõud, õhutõrje ja luure.“ Elik – luuraja ei unusta omasid kunagi!

Teiseks, kui tuli uus küsimus – kui palju see operatsioon Venemaale maksma läheb ja kas riigi majanduslik seis peab sellele vastu, tuli rabavalt lihtne vastus: need kulud olid kõik riigi eelarves ette nähtud! Putini sõnul on tegemist lihtsalt Venemaal harjumuseks saanud suurtest sõjamanöövritest Tsentr, Vostok 2015 jmt. ühe n-ö üle kandmisega Süüriasse.

Efektselt öeldud, ent mõistagi on pärast neid sõnu kõigil naaberriikide elanikel, kui tuleb teade uutest sõjamanöövritest Venemaal - alust mõelda selle peale, kas nad ikka kulgevad lõpuni Venemaa pinnal või... Moskva eelarve lubab ju toimetada nii kodus kui välismaal!?