Toomas Alatalu: sentimeetrite poliitika, Putin ja temast peajagu pikemad serblased õõnestavad Euroopa jalgealust

Toomas Alatalu keskendub oma arvamusartiklis Serbia presidendi Aleksandar Vucici ja Vladimir Putini läbikäimistele.

Niigi pingeline rahvusvaheline elu sai pingeid juurde, kui (170 cm pikkune) Venemaa president Putin väisas neljapäeval Belgradi. Tal olid vastas tõeliselt pikad mehed – Serbia president Aleksandar Vucic (199 cm) ja Bosnia-Herzegovina presidentuuri juht Miroslav Dodik (191 cm). Kuna ühepäevane riiklik visiit kanti pea täies ulatuses üle jooksvas pildis teles, siis oli parajalt lõbus vaadata, kuidas väike ja pikad omavahel embavad.

Erisuhteid jagus rohkemgi, sest ametliku esitluse käigus embas Vucic pikas ühisrivis seisnuist veel Venemaa naftajumalat Aleksei Millerit (180 cm) ja kaitseminister Sergei Shoigud (175 cm). Etiketivaba käitumisega mindi lõpuni, sest peategelased panustasid selgelt sellele, et rõhutatul sooja läbisaamisega Euroopale ja NATOle koht kätte näidata. Täpsemalt nende komistuskoht Euroopas.

Tasub mäletada, et veel mõni aeg tagasi oli seis teine, sest Serbial oli 2004-2012 Euroopa-meelne president Tadic ja ka Euroopa meelne valitsus, ent 2012. ja 2014.a. valimistel mängiti kõik see ümber. Võimule tuli radikaalne progressipartei juristi ja ajakirjaniku Aleksander Vucici juhtimisel, kes oma avalikkuse manipuleerimise oskusi oli näidanud veel diktaator Milosevici aja viimase informatsiooniministrina 1998-2000. Näiteks 2016. aasta ennetähtaegseid parlamendivalimisi korraldades kinnitas ta, et eesmärgiks on „neli aastat stabiilsust, et olla valmis liituma Euroopa liiduga.“ Tegelikult oli ta jaanuarist 2014 alates, mil Serbia alustas liitumiskõnelusi Euroopa liiduga, sellise jutuga paralleelselt rääkinud ka suhetest Euraasia liiduga ja välispoliitilisest neutraliteedist ehk hoiakust mitte liituda NATOga.