Putin ja Kadõrov Foto: Reuters/Scanpix

Mõistagi käib jutt tema lähikonnast ja erilistest usaldusisikutest ning ikka ja jälle kõlab ka Tšetšeenia liidri Ramzan Kadõrovi nimi. Kuni selleni välja, et Kadõrovist võivat saada Putini järglane presidendi kohal.

Arutleda võib kõigest ja samas pole kahtlust, et Kadõrovil kohe kindlasti on oma koht Putini poliitika realiseerimise süsteemis – mitte igal kohalikul liidril pole „õigust“ oma meestega osa võtta sõjaoperatsioonidest Ida-Ukrainas, ikkagi just tšetšeenid osalesid Venemaa opositsiooniliidri Boris Nemtsovi tapmises, Kadõrovi mehed jõudsid oma sihiku üles seada ka Strassbourgis jne.

Tšetšeenide ja Kadõrovi kõnealune koht Putini poliitikas tuleneb laias laastus öeldes sellest, et Kreml lihtsalt arvestab muslimite (12% elanikkonnast) rolliga Venemaa sise-ja välispoliitikas.

Sealjuures seda rolli täidetakse (on lubatud täita!) selgelt pigem moslemitele, kui mittemoslemitele arusaadaval moel ning ilmselt siit algabki Kremli edulugu moslemite hulgas eurooplastega võrrelduna. Vaieldamatult loeb Moskva moslemi maailmas (Põhja-ja Kesk-Aafrika, Kesk-Ida ja Kagu-Aasia) toimuvat paremini kui seda teevad USA ja Euroopa suurriikide valitsused, sest saavutada nii nappide ressurssidega nii palju, on eriline oskus. Kasvõi see, kuidas välismoslemitel lasti üles ehitada venelaste endi poolt puruks pommitatud Tšetšeenia!

Suuroperatsioon, mida Lääs väga tähele ei pannud

Samas oleks Putini poliitika „äramõistatamise“-tahtjatel viimane aeg tabada, et paraku teenivad Kadõrovi ja kadõrovlaste lugematud show'd ka tähelepanu kõrvalejuhtimise eesmärki. Kremli moslemipoliitika on laiem ja nutikam, kui seda pakub Kadõrovi-suguste robustsus.

Värske näide suuroperatsioonist, mis pole Läänes selgelt vajalikku tähelepanu pälvinud. Nimelt toimus kolmapäeval Simferopolis oksjon, kus oli müüki pandud Ukraina juudist oligarhile Ihor Kolomoiskile kuulunud sanatoorium Foros. Paljud teavad seda kui kohta, kus 1991. aasta augustiputši korraldajad hoidsid vangis Mihhail Gorbatšovi. Niisiis, pikalt hoolitsemata sanatooriumikompleks pandi müüki ja selle ostis 1,43 miljardi rubla (18,2 miljoni dollari) eest Tatarstani ametiühingute föderatsioon!

Vaat nii – ajal, mil Euroopa Nõukogu hakkas lõpuks ometi torkima krimmitatarlaste õiguste tagamist – asi, mida neile kurja teinud Kreml kohe kuidagi ei soovinud siiani teha -, leidus siiski kõigile mingi lahendus. Õigemini poollahendus – Krimmi taashõivamisest peale on Moskva püüdnud saada krimmitatarlasi kontrolli alla ka Volgamaa tatarlasi kohale tuues ja neile ametiposte jagades.

Kuna on püsti ka probleem Teise maailmasõjani tatarlastele kuulunud omandi tagastamisest või kompenseerimisest, siis nüüd saab muule maailmale vähemalt öelda, et küllap ühed tatarlased hoolitsevad ka teiste tatarlaste eest! Kus ühed moslemid ees, sinna saavad tulla teised jne. Forose müük Volga tatarlastele oli ka peen Türgi-vastane käik, sest Erdogani on siiani peetud krimmitatarlaste patrooniks.

Keskmisele venemaalasele on vastuvõetavad ka mitte-venelastest poliitikud

Ent tagasi Putini - Kadõrovi suhete juurde. Kui kõrvutada neid suhetega, mis Putinil on välja kujunenud Dagestani, Ingušeetia jt. moslemivabariikide juhtidega, meenub tahes-tahtmatult iseseisvumiseaegne India, mis koosnes euroopalike valimisi korraldavatest osariikidest ja radžade, maharadžade jmt. juhitud riigikestest. Valitsejate põhierinevus oli selles, et ühtesid tuli austada 7, teisi 13, kolmandaid 21 jne. saluudipauguga.

Põhimõtteliselt on Kreml osanud kõik oma moslemijuhid samasugusesse hierarhiasse sättida ja süsteem töötab. Kuna on sõjaaeg nii kodus kui välismaal, on hetkel vaja avalikkuse ette paisata Kadõrovi suguseid staare. Kremloloogide kaasamäng selles paraku moonutab pilti, sest pilk ükskõik millisele ülevenemaalisele küsitlusele näitab, et keskmisele venelasele on meeltmööda ka mittevenelastest poliitikud.

Õnneks siiski teistsugused poliitikud kui Kadõrov - muulastest on vaieldamatu liider õigeusklikust tõvalasest kaitseminister Sergei Šoigu, seda õigustatult ja sellest tuleks ka Lääne inforuumi täitmisel lähtuda.

Teisisõnu – Kadõrovile tuleks jätta see roll, mis tal on olnud algusest peale – vabad käed väljaspool seadusi toimetamiseks saanud feodaal, kellest tehti lisaks samasugune (vastutust mittekandev) propagandategemise vahend suures poliitikas nagu seda oli ja on Vladimir Žirinovski. Kremli võimumudel kannatab nad mõlemad välja ilma, et üldpilt saaks eriti rikutud.