Tasub meeles pidada, et juba mõnda aega toimib avalik USA ja Venemaa sõjaline konkurents Süürias-Iraagis, mis paratamatult kajastub ka muudes maailma nurkades, k.a Balti piirkonnas. Kuna Lähis-ja Kesk-idas on nii Venemaa kui Lääne liitlased pannud mängu vaid lennukid (ja eriväelased, ent need pälvivad vähem tähelepanu), siis on lendurid hetkel peategijad ka igal pool mujal.

Sõjakoldes endas on aga seis säärane, et Venemaa tõi küll ära suurema osa oma lennukeist, kuid sinnajäetute tule toetusel vabastas Süüria armee kindlustatud rajooniks muudetud ajaloolise Palmyra. Viimase ründamisega samaaegselt alanud Iraagi vägede ja kurdide pealetung Mosulile ning seda USA juhitud koalitsiooni toel õhust on aga järjekordselt peatatud. Obama peab Mosuli vabastamist küll prioriteediks, ent just Prantsuse kaitseministri arvates saab see teoks 2016. aastal. Mainin seda seisu seepärast, et teadaolevalt läheb pikale veninud vastasseisudes suuremaks laiamiseks kohe, kui konkurent ei suuda samaväärselt vastata. Mis teha, ent kui tuletada meelde teist maailmasõda, siis – suure poliitika nimel või vihastanult pommitasid kõik metsikult, ent oli ka aegu, kus pommitamiste erinevus oli piisavalt eristatav ja rinded edenesid vastavalt sellele, kuidas elusid säästeti.

Teatavasti on Vene sõjaõhujõudude ametlikuks nimeks juba mõnda aega kosmosesõjajõud. Ümbernimetamisega viidati osavalt antud väeliigi ajalooliselt prioriteetsele seisundile, mida iga Vene lendur on ikka ja jälle valmis üle kinnitama. Pole saladus seegi, et ikka ja alati võitmatuna serveeritud Venemaa lendurite eliitseltskond kannab siiski ka kaotusi (teisipäeval kukkus Süüria keskosas alla kopter ja kaks lendurit hukkusid) ning Vene armees on alati kehtinud põhimõte „za-tovo-parnja“ ehk siis hukkunu eest tuleb kätte tasuda. Kes ja kus seda tehakse, jääb mõistagi omavaheliseks jutuks ja aimamiseks, ent vastas- ja ka konkureerival poolel tuleb niisuguse käitumismalliga teatud perioodidel tingimata arvestada. Teisisõnu – Vene lendurite provokatiivsed ettevõtmised peegeldavad hästi meeleolusid kõrgemates struktuurides ja üksnes kinnitavad seda, et kriis suurriikide suhetes jätkub. Peamine – USS Donald Cook jätkas liikumist etteantud kursil Läänemerel.