Paarkümmend aastat tagasi moes olnud selgitus - „uppuja päästmine on tema enda asi" enam selgelt ei sobi, sest ellujäämine sõltub rohkem kui varem teiste käitumisest. Paraku on paljudele jõutud sisendada õigust vilistada ühiselu reeglitele ja ruulib mina-keskne toimetamine maailmas, mida ei soovitagi tundma õppida. Sestap jõuab ootamatult areenile tulnud surmaohu tunnetamine indiviidideni erinevas tempos ja paljudeni kindlasti ei jõuagi ehk siis - mõne aja möödudes saab öelda vaid seda, kellel suures tohuvabohus vedas ja kellel mitte.
Ja eks näita end vähemalt lühemas perspektiivis ning vähemalt tunnetuslikult enesekindlamatena need režiimid, kus liberaalide hinnangul võimul "valed" valitsused?
Osta artikkel või vormista tellimus ning loe pikemalt!