14.09.2017, 20:54
Toomas Alatalu: Zapad rullub sedapuhku Jäämerest Vahemereni poliitiliste ja sõjaliste tehingute saatel
Venemaa eelmise samanimeline sõjaline suurharjutus toimus aastal 2013, mida kõik tagantjärgi teavad kui Krimmi vallutamise, Ida-Ukrainas sõja alustamise ja Venemaa Süüria operatsiooni eelset aastat. Ajaloos midagi korrata on pea võimatu, ent ajakirjanduse tase on juba sääraseks lastud, et lihtlabase kordusega – aga tollal läks nii, miks ei võiks nüüd samuti minna – on pinged taas üles köetud.
FOTO:
Põhjusetult. Ka eilne ja tänane ekraan-eeter kinnitasid, et sõjaväelased ja poliitikud võivad oma vastuseid lihvida niipalju kui tahavad, teemat tegelikult mittejagav ajakirjanik jääb aga oma tarkusega ikka võitjaks, sest mikrofon on lihtsalt tema käes ja tema ütleb ka lõppsõna. Teleekraanil päästaks lõpptulemuse esinejate taga olev kaart juhul, kui seda ka kasutatakse – liikuvast ja selgitavast pildist jääb ikka midagi mällu ja paremini, kui kuuldud jutt. Paraku on see tase Eesti TVs ammune minevik.
Ent asjast. Venemaa armee tegevust on kerge jälgida, sest ta asub küll suurel territooriumil, ent tema üksused puutuvad üksteisega vahetult kokku. Pealegi on Venemaa sõdiv riik – kui seda mujal ametlikult ei tunnistata, siis Süüria puhul õnneks kindlasti. Sestap olgu meenutatud, et kui 2017. aastal algul tehti kokkuvõtteid osalusest antud sõjast, siis Putin ise mainis rahalistest kulutustest rääkides, et lihtsalt üks osa 2015-16. aastal kavandatud sõjamanöövritest viidi asukohta vahetades läbi Süürias. Seal kasutati ka Kaug-Idas baseerunud väeüksusi. Rääkimata uue sõjatehnika katsetamisest – kasutamisest. Mõistagi on tänagi Zapad2017 algades seis sama – valmisolekus on kõik väeüksused ja vaid ülemused teavad, keda kus ja millal kasutatakse: keda Zapad2017s, keda Süürias, keda Põhja-Jäämere ääres uusi tugibaase rajades, keda kosmoseluures jne.