Delfi

Kui etendus, siis peab ju olema stsenaarium, lavastaja ja osatäitjad. Žanr igatahes tundus olevat võitluslik põnevik võimu ja vaimu vahel. Võim oleks siis külavanem ja rahajõmmid ning Vaim Aarne Vaik koos kalurite ja kunstnikega. Kes stsenaariumi kokku pani, pole veel päris selge, aga jäägu see tuleviku-uurijatele - tööd oleks nii kirjandusteadlastele kui ka päris professionaalidele. Detailid peaksid teada olema etenduse pealavastajale Vihula vallavanemale hr. Annes Naanile. Osatäitev publik jagunes kaheks - ühes Vaiku toetav kultuuritahvas (Paul Laasik, Andrei Hvostov, Eve Kask jt.) ning Käsmu kalurid. Teises leeris tellitud arhitektid, Meremuuseumi kõrvalkruntide omanikud eesotas Heiti ja Reet Häälega.

Vallavanem lavastajana juhtis etendust võimukalt - “Ega me siin teatrit tee, aplaus pole vajalik, teie aeg on piiratud”- niisugused remargid kuulusid Naani repertuaari. Narratiiviks niisiis Käsmu võimaliku sadama suurus ja sobivus. Näiline demokraatia - sõna said kõik soovijad, peidab endas tegelikult põhiküsimust, omandit. Kelle omaks see modernne Käsmu sadam kunagi saab? Sellest keegi rääkida ei soovinud. Omanik on aga ikka see, kes maksab, investeerib ja ostab. Omandit sellel kaunil kaldal on himustanud mitmed üritajad.

Vallavanem ei salga, et ta toetab MTÜ Käsmu sadama seisukohti, tema alustatud ja ka juba rahastatud projekti. Kuigi planeerimist ja muid toiminguid peaks läbi viima erapooletu rahvavõim, on vallavanema valik langenud MTÜ-le Käsmu Majaka Sadam, seda ütles ta avalikult ka íntervjuus televisioonile. MTÜ Käsmu Majaka Sadam omanikud Tarmo Tamm ja Küllike Namm ei ole mitte juhuslikult ka Meremuuseumi naaberkruntide omanikud või nende esindajad. Teised juriidilised isikud MTÜ Käsmu Kalurid ja SA Käsmu Meremuuseum vallavanema sümpaatiate hulka ei kuulu.
1993. aastal Aarne Vaigu poolt endise piirivalvekordoni territooriumile rajatud kodumeremuuseum on tänaseks tuntud üle maailma. Ei hakka üle kordama: kõik teavad niikuinii - mis eksponaadid, mis atraktsioonid, mis ekskursioonid, mis õppetoad jne jne.

Meremuuseumi maa-ala kuulus vabariigi tulles vallale. Vald selle haldamisega hakkama ei saanud ning maa läks siseministeeriumi valdusse. Omandiküsimusega tegelesid teiste hulgas kõrged ohvitserid Andrus Öövel,Tarmo Kõuts ja Henn Karits.

Mingil ajal sekkusid maavanem Marko Pomerants, praegune muuseumispets Ants Leemets jt. Pärast mitmeid segadusi ja maajagamisi omavad kunagise militaarobjekti maa-ala praegu Vihula vald, Kultuuriministeerium, Riigi Kinnisvara AS ja Tartu Ülikool. Vaigul on leping Meremuusumis tegutsemiseks ning seal elamiseks.

Naanil tundub olevat kiire. Esimene sadama-ala detailplaneering kukkus läbi kuna sadam ise unustati planeerida. Teine planeering 2015. aasta kevadest osutus kõlbmatuks, kuna sadamahoone mõjus Käsmu majade kõrval pilvelõhkujana. Viimane planeering, mis Võsul toimunud etendusel põhjustas väikese sõja, on koostatud kiiruga, ei sisalda võrreldavaid arvandmeid ning ei arvesta kalurite vajadusega. Rohkemgi veel – Eesti Teaduste Akadeemia president hr. Tarmo Soomere on avaldanud arvamust, et sajameetrine muul võib lõhkuda loodusliku hoovuste taskaalu ning meri võib hävitada praeguse kõigile tuntud kontserdipaiga ning selle kõrval asuva MTÜ Käsmu Majaka Sadama arendajate ajaloolise elupaiga. Sel juhul oleks tegemist täpsema žanrimääratluse - tragöödiaga.

Praegu on oma sõna öelda kultuuriministeeriumil, kelle otsusest võib sõltuda SA Käsmu Meremuuseumi saatus. Käsmu maaomandi ja rendi küsimustega on tegelenud 23 aasta jooksul peaaegu kõik ministrid – Jaak Allik, Signe Kivi, Urmas Paet, Laine Jänes, praegu on allkirjaõigus Indrek Saarel. Kui täitub üks valla ja MTÜ Käsmu sadamad stsenaariumi variant, et Saar eraldab praeguse muuseumi maa või maaosa vallale, siis võib käivituda erastamise protsess, mis on tuttav naaberküladest, kus endine militaarmaa anti vallale, sealt müüdi see kiiresti erakätesse ning kodanikel mere äärde enam asja pole. Käsmus võrduks see stsenaariumivariant Aarne Vaigu taandamisega öhe: ehitatakse suur sadam, tulevad baarid, pubid... ja tüdrukud sadamakail.

Vaik aga tahab väikest sadamat – kaluritele, ilmselt ka oma viikingilaevale ja kõigile garanteeritud vaba pääsu merele.

Arvan, et õigus on käsmukal Rein Raual, kes ei soovi meremuuseumi keskkonda ohverdada selle eripäraga mitte arvestava ärilise arenduse huvidele.

Etenduse viimane vaatus on kirjutamata. Stsenarist Naanil on kiire, sest eesseisva Vihula valla haldusreformi järel võib faabula muutuda. TV3 uudistejuht on oma juhises reporterile hoiatanud, et “Vaik on enda ümber kogunud väikese seltskonna kohalikke ja rohkem seal suvitavaid kulturikuid, kes nüüd hauguvad”, juhis on antud reporterile selleks, et lugu “kaitseks sadama arendajaid”. (Mart Mardisalu kiri MM-le 10.02.2016).

Ma loodan, et ükskord eesriide langedes on ajalooline Käsmu endiselt hubane ja kultuurne paik ilma suursadama, ilma oligarhide luksusjahtide ja tümpsuva kõrtsita.

“Kulturnikud” tehke ennast kuuldavaks, tee ministeeriumi peaks teil ju tuttav olema.