Kõige selle kiuste ühinesid Baltimaad, tegid Balti keti, nõudsid Moskvas MRP tühistamist ja saavutasid rahumeelselt iseseisvuse. Läänest tunnistas seda esimesena Island ja alles teises järjekorras USA.

Balti kett kanti 20 aastat hiljem UNESCO mäluregistrisse kui maailma arengut muutnud sündmus. Briviba!, Laisve!, Vabadus! need sõnad muutsid 20. sajandi maailma.

2005. aastal teatab aga Venemaa president Vladimir Putin, et NSV Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline viga.

2014. aastal kuulutab Hispaania keskvõim, et Kataloonia ei või korraldada iseseisvusreferendumit. Hispaania konstitutsioonikohus tühistab Kataloonia omavalitsuse otsusi. 2014. aastal hoiatab Austraalia peaminister maailma Šotimaa iseseisvuse eest. Hispaania peaminister Rajoy blokeerib hiljutise Läti peaministri Valdis Dombrovskise pürgimused Euroopa Liidu juhtide sekka, sest too oli avalikult viidanud, et Kataloonia rahumeelse arengu korral võiks riigi iseseisvumine toimuda.

2014. aastal annekteerib Venemaa Krimmi ja alustab offensiivi Ida-Ukrainas. Venemaa duumasaadikud lubavad maamunalt kaotada Baltimaad ja Poola. Briti ajaleht Independent teatab võimalikust Putini ja Merkeli salakokkuleppest. 2014 augustis, Eestis toimuva sõjahüsteeria ja Venemaa hirmu saatel annab Saksamaa kantsler Merkel vihje, et Läänel tuleb Venemaaga suhteid hoida.

1989 oli olid suurriigid Baltimaade isesesvumise vastu. 2014 on suurriigid Kataloonia ja Šotimaa iseseisvumise vastu. Baltlased aga mäletavad nende osaluseta lepinguid hästi. Liigagi hästi.

Kui ma 2014 aasta juunis Kataloonias salvestasin episoode dokumentaalfilmi "Balti passion" jaoks, mõistsin: Keskvõim, mistahes riiklikus formatsioonis jääb keskvõimuks selle otseses mõttes alati. Keskvõimul ei ole võimet empaatiaks tema piirides asuva väikerahva suhtes, tema programmis puudub aga sõna vabadus, Independencia. Keskvõim arvab alati, et tema ise ongi vabadus, et tema alamad kuuluvad talle.

Keskvõim tegutseb alati enda võimu suurendamise nimel – olgu see riik siis Suurbritannia, USA, Hispaania või Venemaa. 

Hispaania on tegutsenud Kataloonia suhtes samuti nagu NSV Liit Baltimaade suhtes.

Kataloonia kaotas omariikluse aastal 1714. Enne seda oldi iseseisev riik, maailma ühe vanima parlamendiga (asutatud 1214). Franco ajal oli katalaani keel keelatud, Marino Rajoy ajal ehk praegu tegutseb Hispaania valitsuskoalitsioon igati katalaani keele ja tavade leviku vastu. Katalaanid nimetavad seda protsessi hispaniseerimiseks – samuti nagu meie nimetasime Eestis toimuvat 25 aastat tagasi venestamiseks.

Andrus Ansip peaministrina on öelnud, et Hispaania saab ise hakkama oma probleemidega, ta ei vastanud Kataloonia presidendi Artur Masi Euroopa riikide juhtidele saadetud kirjale, kus palutakse mõistmist. Eesti riigi esindaja käitus nagu suurriigid käitusid omal ajal Eestiga. Praegusel Eesti valitsusel puudub seisukoht nii Šotimaa kui ka Kataloonia arengute suhtes.

Valitsuse leksikas puudub sõna vabadus. Marju Lauristin, kes pani selle sõna käima Rahvarinde esindajana Balti ketis, hoidub nüüd igast toetavast sõnast katalaanidele. No muidugi, tema on nüüd end Euroopa Ühendriikideks saava tahtva keskvõimu loomise juures. Loota mingitki katalaanide või šotlaste mõistmist 25 aasta taguseid Eesti vabaduspüüdlusi praegu õhates meenutavatelt praegustelt valitsustegelastelt või presidendilt on mõttetu.

Aga vaadaku nad enda õue ja Euroopat ühendavale kaardile.

Geograafia on halastamatu. Sellest on aru saanud Saksamaa juht Merkel täna. Ja kui ka maailma tegelik võim Barack Obama näol meie hoovile tuleb, siis jääb loota, et tema sõnum ei pane Baltikumi uut ketti tegema. Nii nagu seda tegid Baltimaade eeskujul katalaanid.

Sest eestlane ei soovi muud kui vabadust, ütlevad mulle intervjuud andes Henn Karits ja Ülo Laanoja, kes aitasid organiseerida Balti ketti ja olid keti tegemise juures ka Kataloonias.

Uus dokumetaalfilm, mis on pühendatud Balti keti 25. aastapäevale ja mis räägib vabadusest, esilinastub TV3-s 23. augustil kell 14.05 ja Tallinna TV-s 24. augustil kell 21.45. Filmis saame teada, et Balti kett oli pikem kui senini teadsime, et Vene kindral hoidis ketisündmusel silma peal, et Balti keti eeskujul korraldas ka Kataloonia oma inimketi, et näidata maailmale oma rahumeelset vabadustahet. Filmi stsenarist on Rein Veidemann, režissöör Toomas Lepp, konsultant Küllo Arjakas.