Triin Toomesaar: keskmise hinde taga peitub terve maailm
Mida madalam on põhikooliõpilase keskmine lõpuhinne, seda suurema tõenäosusega katkestab noor oma edasised õpingud enneaegselt ega omanda vähemalt järgnevate aastate jooksul keskharidust. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps on teinud selle murekoha leevendamiseks ettepaneku, et gümnaasiumisse võiks saada vaid need, kelle lõpuhinnete keskmine on 3,75, ning ülejäänud liiguvad kutsekooli.
Näiliselt ja esialgu võib sellisest lävendist isegi kasu olla, ent kui süsteemsemaid ja kaalukamaid probleeme seoses õpioskuste, -motivatsiooni ja näiteks ka sooliste stereotüüpidega akadeemilise edu suhtes ei lahendata, kohanevad nii õpilased kui õpetajad uute piirangutega lihtsalt arvestama. See tähendab, et kui gümnaasiumidelt võtta ära praegune autonoomia vastuvõtutingimuste kehtestamisel, on tõenäoline, et "täiendavate punktide otsimine" nii kontroll- kui eksamitöödel ja paneme-ikka-nelja-välja vastutulek muutub senisest sagedasemakski, kui alla lävendi jääma kippuvate noorte õpetajad on seda meelt – ja õigustatult –, et ühel või teisel lapsel ei tohiks uksi lihtsalt tema hinnete pärast kinni lüüa. See aga vihjab, et väljalangemine võib jätkuda enam-vähem samades suurusjärkudes – kui mitte enam gümnaasiumis, siis vähemalt kutsekoolis ometi.
