TULEVIKU EESTI | Liia Hänni: me saame interneti kaudu hääletada, aga see on pigem e-teenus kui tõsine demokraatiaharjutus

Millal siis veel, kui mitte enne riigikogu valimisi, võtta luubi alla Eesti Vabariigi „tervislik seisund”? Teatavasti on parlamentaarses demokraatias just esinduskogu valimised see aeg, kus senitehtut korrigeerida. Pealegi innustab EV100 mõtlema sellele, kuidas jääda kestma läbi aegade – nagu põhiseadus nõuab.

Kas reformida riiki või poliitikat? Sellel tuleb vahet teha. Kui Eesti praegust põhiseadust tehti, tuli otsustada, kui üksikasjalikult „raiuda” Eesti riigielu korraldus põhiseadusesse. Põhiseaduse Assamblees jäi peale jäi seisukoht, et riigi õigusraamistik ei tohi olla liiga jäik, vaid peaks usaldama rahvast ja põhiseadusega kindlaks määratud demokraatlikku otsustusprotsessi. Keegi ei oska ju ette näha, mida tulevik võib tuua.

Nii toetub Eesti riigikorraldus põhiväärtustele ja mehhanismidele, mis on kirjas põhiseaduses, ning peab oluliseks võimude lahusust, tasakaalu ning õigusriiki.
Seega, kui rääkida riigireformist, tuleb kõigepealt küsida – kas põhiseadus vajab muutmist, et riiki tulevikuks paremini ette valmistada?