Üksikvanema staatus: rooska enam ei saa, häbistatakse ikka

Ahistamistest perevägivallani – juured viivad ikka minevikku. Vallasemadesse suhtutakse kaheti nagu minevikus.

Vallasemadest räägitakse meedias enamasti siis, kui nendega on tekkinud mõni probleem. Kuskil foorumis tõstatatakse näiteks toetuste suuruse või üldise toimetuleku küsimus ja kohe ilmuvad välja kirglikud kahte leeri jagunevad kommenteerijad, kellest üks osa süüdistab tekkinud hädades vallaslapse sigitanud meest, teine osa aga naist, kes julges abieluvälise lapse ilmale tuua. Foorumite kommentaarid näivad olevat enamjaolt pigem hukkamõistvad kui mõistvad.

Huvitaval kombel täivad vähesed sõnavõtjaist arvata, et üksikvanema staatus võib mõnel juhul olla ka naise teadlik otsus ja valik, kusjuures toetusrahal pole sealjuures mingit tähtsust. Puudu jääb empaatiat ja mõistmist, et minu elumudel ei pruugi olla alati ainus võimalik ja kõige õigem.