Uno Veenre: muusika on mind saatnud kogu elu

Täna tähistab juubelit helilooja ja orkestrijuht, kauaaegne taidluskollektiivide dirigent Uno Veenre. Juubilari austamiseks ja Vikerlaste 35-aastase tegevuse tähistamiseks lüüakse lugu lustipilli pühapäeval kell 15 Salme kultuurikeskuses.

Kust sai teie muusikutee alguse?

Olen pärit musikaalsest perekonnast, ema laulis kooris ja esines ka solistina, vend mängis klaverit ja akordioni. Ise laulsin lapsena Tartu Ülikooli kiriku lastekooris. Algkoolis mängisin orkestris vilepilli, keskkoolis musitseerisin puhkpilliorkestris Es-bassimängijana, sümfoniettorkestris sõrmitsesin kontrabassi ning jazzbändis Poika olid muusikariistadeks akordion ja kontrabass. Minu muusikaõpetajad olid August Kiiss ja tuntud lauluõpetaja, väga paljusid muusikuid õpetanud Jaan Pakk.

Tänu nendele headele muusikaõpetajatele sain teatava muusikalise ettevalmistuse. Hiljem jätkasin õpinguid Tallinna Muusikakoolis ja konservatooriumis ning need õpingud viisid mind ka teistesse valdkondadesse. Pärast Heliloojate Liidu noorte ja algajate heliloojate seminari lõpetamist sattusingi juhuslikult kutselise muusiku teele – kõige esimeseks töökohaks oli restoran Gloria, kus mängisin akordioni. Hiljem olen mänginud väga paljudes erinevates ansamblites ja orkestrites, sealhulgas ka John Pori tantsuorkestris ja Kuldses

7-s. 1995. aastal sai suursündmuseks ansambli Vikerlased osavõtt Lääne-Ameerika Eesti päevadest.

Teie kokkupuuted Georg Otsaga?

Tegelesin Eesti Raadios töötamise ajal ka ise aktiivselt laululoominguga, mul oli kokkupuuteid paljude lauljatega. Georg Otsaga olime ühe aasta ja ühe kuu mehed. Minu loomingust laulis ta laule "Kahekesi" ja "Kangruvalss", mis olid tollal populaarsed ka raja taga. Kahju, et viimastel aastatel on Georg Otsa häält raadios vähe kuulda olnud.

Ebe Meikar