Urmas Paet arstimite puudusest: eestlane elab ja sureb teise järgu inimesena

Eesti inimesteni peavad jõudma samad ravimid, mis teistegi eurooplasteni.

Kuuleme ja loeme iga päev südantlõhestavaid lugusid sellest, kuidas üks või teine laps või täiskasvanu on jäänud oma suure mure ehk haigusega üksi, sest ravimit, mis võiks teda aidata, haigekassa ei kompenseeri. Seetõttu on ravim kättesaamatu või saab seda üksnes heldete annetajate abiga. Selliste vähiravimite soetamiseks on koguni moodustatud eraannetustel põhinev vähiravifond Kingitud Elu, mis pakub paljudele haigetele viimast lootusekiirt.

Kuid on haigusi, mille puhul ei ole sellist fondi, mis aitaks haigusega võitlemiseks uusi ravimeid osa. Siis ei ole haigetel tihti enam millelegi loota – olgugi et uued ravimid on siinsamas Euroopas olemas ja on saanud Euroopa Liidu ravimiametilt müügiloa. Ometi pole need Eesti haigetele kättesaadavad, sest haigekassa pole teinud otsust nende ravimite hinda kompenseerida. Seetõttu on Eesti haiged võrreldes teiste eurooplastega paljudel juhtudel märksa kehvemas olukorras.