Välisminister Urmas Paet Foto: Eero Vabamägi

Nagu viimased aastad on selgelt näidanud, siis normaalset toimivat turgu Euroopa Liidu lennunduses pole. Sest on linnad, mille vahel lendamiseks on piisavalt reisijaid ning liinide distantsi pikkus ja sellega seotud kulude suurus adekvaatses suhtes, aga on ka mõned piirkonnad, kus reisijad napib ning vahemaad Euroopa suurlinnadesse pikad. Eesti kuulub viimaste hulka. Seetõttu ongi peaaegu võimatu ülesanne tagada vaid turutingimustes ja -hindadel Tallinnast regulaarne otselennuühendus Euroopa suurtesse keskustesse. Kui see oleks teisiti, siis küll oleks lennufirmasid, kes Tallinnasse kuskilt otse lendaksid või oleks eraettevõtjaid, kes oleks ise loonud firma, mille kodulennujaam on Tallinn.

Kui tõmmata paralleele Eesti sisemaise ühistranspordiga, siis kõik saavad aru, et ilma avaliku raha toeta ühendused nii mõnestki Eesti väiksemast piirkonnast suurematesse keskustesse lakkaksid. Ja selle tagajärgedest saavad kõik aru. Lennuühenduste olemasoluga Euroopa Liidu kontekstis on sama lugu.

Hiljuti üritas Portugali TAP Lissabonist Tallinna lennata. Pidas vastu mõne kuu. Kui mõni aasta tagasi lõpetas Hollandi KLM lennud Amsterdamist Tallinna, siis nimetati peapõhjusena pikka vahemaad ning ebaproportsionaalselt vähest tulu. Tallinna saadetav lennuk jõuaks sama ajaga näiteks kaks ja pool korda Berliinis või Pariisis ära käia. Suured ettevõtted nagu AirFrance, British Airways või ka Alitalia, Brussels Airlines, Austrian, Swiss ja paljud teised pole kunagi isegi üritanud. Estonian Airi olemasolu pole neid kindlasti takistanud.

Seega me ei tohiks ka Euroopa Komisjoni negatiivse seisukoha puhul alla anda, vaid vastata tuleb sisuliselt. Üks võimalus on see otsus vaidlustada Euroopa Kohtus, mis annaks ka võimaluse avada sisuline arutelu, et praegused lennunduskonkurentsi reeglid Euroopa Liidus ei toimi ning neid tuleb muuta. Inimesed on need reeglid teinud, need pole end täielikult õigustanud ning nüüd tuleb neid muuta. Muuta nii, et ka ELi geograafilistel ja vähese elanike arvuga ääremaadel oleksid normaalsed lennuühendused võimalikud.

Näiteks Läti on Eestist küll poolteist korda suurema elanike arvuga, kuid ka airBalticusse on Läti valitsus pannud firma ja lennuühenduste toimimiseks sisse sadu miljoneid eurosid. Viimane raha lisamise otsus tehti paar päeva tagasi. Läti sai aga Euroopa Komisjonilt õiguse. Mingit sisulist vahet aga Eesti ja Läti vahel pole. Mõlemad vajavad otseühenduste muu Euroopaga toimimiseks avaliku raha tuge. Seega on selge probleem ELi lennundusturu toimimisega.

Läti oli ilmselt mõnes nüansis Euroopa Komisjoniga asjade ajamisel nutikam, kuid see ei saa olemuslikult midagi määrata ega probleemi olematuks teha. Seega ruumi nii sisuliseks kui kohtulikuks aruteluks on küll. Näiteks miks Läti riigi raha on lennunduses sobivam kui Eesti riigi oma? Sisuliselt.

Toimivate ühenduste olemasolu ei tohi alahinnata. Kui rääkida majandusest, seal hulgas turismist, aga ka kultuurist ja paljudest teistest eluvaldkondadest, siis puudulike lennuühendustega on tänases maailmas sumbumine kiire tulema. Selle kõige taustal ei tohi Estonian Airi tegevuse lõpetamise ja liinide sulgemisega kiirustada, sest kahju Eesti majandusele, kultuurile ja kuvandile on suur.

Väited, et justkui oleks ükskõik, kes Tallinnast lendab, ei pea vett. Näiteks kui Estonian Airi kinnipanemise järel suurendab lende Tallinna Finnair või airBaltic, siis ennekõike Helsingisse ja Riiga, sest otselendude survet Tallinnast ju pole. Viimastest aastatest on kurbi näiteid küll. Leedu, mis on Eestist kolm korda suurema elanike arvuga, ei saanud aastaid üle tühimikust, mille jättis rahvusliku lennufirma tegevuse lõpetamine. Siiani polnud Vilniusest näiteks igapäevast otseühendust Brüsselisse, rääkimata mitmetest muudest suurtest keskustest.

Kui Ungari Malev tegevuse lõpetas läks sealgi hulk aega, et tühimik täita, kuigi Eestiga pole seda võrrelda võimalik, arvestades riigi elanike arvu ja Budapesti geograafilist lähedust Euroopa suurlinnadele. Seega ma ei mõista põhjust optimismiks, et Estonian Airi tegevuse lõpetamise järel ei juhtu Tallinna otseühendustega justkui midagi.

Euroopa Komisjoni eeldatav negatiivne seisukoht riigi kui omaniku antud toe kohta Estonian Airile ei kohusta lennufirma tegevust päeva pealt lõpetama. Lisaks Euroopa Kohtusse pöördumisele on võimalik lendudega siiski jätkata. Arvestade ka, et viimase perioodi majandustulemused on Estonian Airil olnud head. Ja kui tõesti on mingi parem plaan ja Estonian Air peabki tegevuse lõpetama, siis tuleks seda teha rahulikult. Ehk näiteks selgelt teatades, et kahe nädala või kuu pärast need liinid lõpetavad tegevuse. Siis saavad kõik reisijad normaalselt oma kavu teha. Olukord, kus täna ei tea keegi, mis saab lennuühendustega homme või esmaspäeval, pole kindlustunnet loov. Ainuke, mida justkui öeldakse, et lennud tuleb kohe lõpetada. Aga miks? Seda Euroopa Komisjon ei nõua.

Võib rääkida kulukusest, kuid kõik piletid on lubatud kinni maksta. Selle asemel võiksid lennud pigem toimuda ning vajadusel öelda üheselt arusaadav lendude lõppkuupäev ning ka see, mis saab Eesti ühendustega pärast seda.

Seda enam, et Euroopa Komisjoni konkurentsiametkonna negatiivne otsus saab olla vaid formaalne. Sisuliselt pole Eesti riik lennuühenduste säilimiseks Estonian Airile tuge andes mingit konkurentsi rikkunud, sest mingit tungi Tallinna erinevatest Euroopa pealinnadest otse lennata pole olnud ega tekigi.