Vene-Türgi suhete kiire allakäik on mõneti ootamatu, arvestades, et seni on Venemaa ja Türgi suutnud poliitilised teemad ning pragmaatika näiteks kaubandussuhetes selgelt lahus hoida. Ehk erimeelsused mitmetes välispoliitilistes asjades pole mõjutanud tihedaid majandussuhteid. Ka oli Türgi üks neist riikidest, mis lõikas kasu ELi ja teiste lääneriikide sanktsioonidest Venemaa vastu, sest see võimaldas oluliselt suurendada Türgi toiduainete eksporti Venemaale.

Nüüd on see aga minevik. Vene sõjalennuki allatulistamise järel puhkenud tüli haarab järjest uusi valdkondi ning nagu Putin täna kinnitas, pole Venemaal erilist tahet pingeid vähendada. See aga tähendab olulisi raskusi rahvusvahelises ISISe vastases koostöös, Süüria kodusõjale lahenduse leidmises, aga ka Mägi-Karabahhia teemadel ning ilmselt ka Põhja-Küprose ja Egiptusega seotud arengutes. Seega seni kõrvalelükatud Vene ja Türgi erinevad hoiakud välispoliitilistes küsimustes saavad võimenduse. Ja ka NATO-Vene suhted on ühe pingestaja juurde saanud.