Urmas Paet Trumpi võidust: palju, mis oli liitlastevahelises suhtluses aastakümneid iseenesestmõistetav, ei ole seda enam

Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel polnud eriline üllatus. Viimaste kuude trendid osutasid selgelt, et kampaania selline lõpptulemus on vägagi võimalik. Seetõttu soovitasin juba kuid tagasi, et ka Eesti peaks Trumpi meeskonnaga suhted sisse seadma ning mitte ootama valimistulemusi.

Mis edasi saab? Ilmselt ei tea seda otseselt keegi. Igal juhul on selge, et reaalne presidendiamet pole kampaania ning isegi suure võimuga USA president ei saa teha kõike, mis meeldib. Kongress, senat, ametnikkond, huvigrupid, teised riigid jne jne avaldavad oma mõju ning seavad tegutsemispiiranguid. Seega president Trump ei saa olema päris see, mis kandidaat Trump kogu oma šokeerivuse ja reljeefsusega.

Aga muutusi USA poliitikas kindlasti tuleb ning uus olukord on seegi, et see riik on väga tugevasti seesmiselt lõhenenud, millel samuti on mõjud USA tegevusele mujal maailmas.

Aga et ajad on turbulentsed, siis tuleb Euroopal senisest palju enam iseenda eest seista. See puudutab julgeolekut ja kaitsekoostööd Euroopas, majandust ja vabakaubandust ja palju muud.

Palju, mis oli liitlastevahelises suhtluses aastakümneid iseenesestmõistetav, ei ole seda enam. Ja uue olukorraga tuleb Eestil ja Euroopal tervikuna kiiresti kohaneda, tehes ise rohkem ja mitte loota vaid kellelegi teisele.

Brexit ja USA presidendivalimiste tulemused on väga konkreetsed näited, et ka meile harjumuspärane keskkond on kiires muutumises. Ees ootavad Prantsuse presidendivalimised, Saksa parlamendivalimised ja palju muud, mis muutustesse ka oma toone lisada võivad.