Esiteks, mis siis täpselt juhtus pangaametnike tegevuses ja kuidas see tegevus jaguneb emapanga ja filiaali teenistujate vahel? Teiseks, mida tegid või tegemata jätsid meie finantsjärelevalve asutused? Kolmandaks, mis asjaolud andsid turvalise eelduse rahapesijatele just Eesti, mitte mõne kolmanda riigi kaudu raha pesta? Neljandaks, mis järeldused me oma järelevalve ja õiguskeskkonnas teeme? Viiendaks, milline on õiguslik staatus sellel tulul, mida Danske pank nendest tehingutest teenustasuna teenis?