Nende sotsiaalmajanduslik programm on samast puust Keskerakonna ja Reformierakonna programmidega: lubatakse sadade miljonite euroseid rahapargaseid paremale ja vasemale.

Ilus on ikka lugeda! Meil ei tule nagu Eesti, vaid hoopis Venetsueela või Nikaraagua valimised, kus hullatakse hüperinflatsiooniga! Iga mõtlev inimene saab aru, et selliste programmide elluviimine tähendaks kas riigi laenuorjust või siis röögatut maksukoormuse tõusu, ära solgitud rahanduse puhul pikas plaanis aga mõlemat.

Oleks oodanud neilt ka riigi rahaasjades konservatiivsemat suhtumist, mitte Reformi- ja Keskerakonna kopeerimist. Samas võib EKRE kaitseks öelda, et mitmeid selliseid lubadusi oli ka nende eelmiste riigikogu valimiste programmis, kuid nende rakendamiseks ei söandanud ka EKRE ise seaduseelnõusid esitada. Tuleb huviga oodata rahandusministeeriumi auditit erakondade valimislubadustele.

Omaette küsimus on EKRE plaanid õigusemõistmise ja prokuratuuri kontrolli alla saamiseks. Ka selles pole nad originaalsed. Just Reformierakonna poliitikute vedamisel on praegu mitmete riigikogu liikmete, sealhulgas ka EKRE ja Keskerakonna algatatud seaduseelnõu, mis muudab tulevikus võimatuks korruptsioonikuritegude ja raskete selsuaalroimade uurimise ja süüdlaste karistamise.

Iseleiutatud iseloomuga on riigikohtu kohtunike poliitilise määramise idee. See rikuks muidugi ära võimude lahususe ja õigusriigi toimimise.

Meie õigusriigi probleem ei ole mitte liigne põhiseaduse järelevalve, vaid peame hoopis tulevikus looma menetluse, kuidas inimesed saaksid otse riigikohtus teiste kaitsevahendite puudumisel oma õigusi kaitsta.