Urmas Reinsalu: joobes juhid roolist ära, retsidiivide karistused karmimaks!
Teede ohutuse ja liiklushariduse kõrval, mis on ennetuse mõttes olulised, peame me tagama, et inimesed, kes reegleid rikuvad, ka kohase riigipoolse reaktsiooni saaks.
Leian, et tänases karistuspraktikas on olulisi puudujääke, mille parandamine aitaks vähendada liiklusrikkumiste ja õnnetuste arvu.
Kuigi statistika kohaselt on alkoholitarbimine Eestis aasta-aastalt väikeses languses, kuulub Eesti jätkuvalt enim alkoholi tarbivate riikide hulka Euroopas.
Rääkides liiklussurmadest, milles on üheks teguriks olnud tarbitud alkohol, tuleb rõhutada, et lisaks lähedaste valule on iga enneaegselt surnud isik kaotus ka ühiskonnale.
Iga joobes sõidukijuhi põhjustatud surm on meie väikeses riigis üks surm liiga palju. Arvestades, et meie teedel liigub igapäevaselt 1000-4000 joobes juhti, kelle tõenäosus liiklusõnnetusse sattuda on 22 korda suurem kui tavaliiklejal, on tegemist vägagi ulatusliku probleemiga.
Joobes juhi põhjustatud liiklussurmadele tuleb anda ühiskonnal jõuline hinnang.
Tulenevalt justiitsministeeriumi 2015. aastal koostatud analüüsist, kust tuli välja, et suur osa roolijoodikutest panevad rikkumisi toime korduvalt, usun, et kui pöörata karistuspoliitika teravik just retsidiivsetele isikutele, õnnestub meil joobes juhtide põhjustatud liiklussurmasid senisest tõhusamalt ennetada.
Selleks on ministeerium on välja töötanud ja esitanud valitsusele eelnõu, mis selle probleemiga tegelemiseks lahendusi pakub.
Üks olulisemaid muudatusi on see, et kui purjus juht põhjustab liiklusõnnetuse, mille tagajärjel inimene hukkub või saab raskelt vigastada, nähakse selle eest ette senisest karmim karistus ehk kuni viie-aastase vangistuse asemel kuni 12-aastane vangistus.
Teiseks muutuvad karmimaks ka karistused korduvalt joobeseisundis juhtimise eest ning kindlasti tuleb sellisel juhul osa karistusest kanda ära šokivangistusena. Täitmisele pööratava vangistuse pikkus jääb kohtu otsustada, kuid see peab olema minimaalselt viis päeva.
Samuti lisatakse karistusseadustikku uus paragrahv neiks olukordadeks, kus inimene asub alkoholi või narkootikume tarvitama pärast raske liiklusõnnetuse põhjustamist või põgeneb sündmuskohalt. Muudatuse eesmärk on vältida neid olukordi, mil isik joobe tuvastamise ja karmi karistuse hirmus sündmuskohalt põgeneb, jättes kannatanu abita. Muudel juhtudel on peale õnnetust alkoholi tarvitamine või sündmuskohalt põgenemine jätkuvalt karistatav väärteona.
Karistuste karmistamise kõrval on aga oluline tegeleda ka probleemi algpõhjusega ehk alkoholismiga, mis enamasti ongi purjus peaga rooli istumise põhjuseks.
Selleks loome esmakordsetele rikkujatele väärtegude põhi- või lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabastamise võimaluse. Seda aga tingimusel, et roolijoodik nõustub täiendavate kohustustega – ravi, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeluga või sotsiaalprogrammis osalemisega. Kui inimene neid tingimusi ei täida, pööratakse ta karistus täitmisele.
Kaassõitjate väärtushinnangute muutmiseks plaanime kehtestada uue lähenemise joobeseisundis juhiga sõitmisest hoidumiseks. Tegemist ei ole küll keelu- või käsuga, vaid rõhutame liikluskasvatuse olulise paranemise vajadust selles valdkonnas.
Pole kahtlustki, et joobes juhtide retsidiivsuse vähendamise näol on tegemist keerulise ülesandega ning arvestades asjaolu, et alkoholitarbimise tendentsid on sageli seotud ühiskonna väärtushinnangute kujundamisega, võib tulemuslikkuse saavutamine võtta aastaid.
Olen samas siiski veendunud, et meil on veel kasutamata võimalusi selle probleemi lahenduseks, millega saaks juba täna tegelema hakata ning mis pikemas perspektiivis end ära tasuvad.
