Urmas Reinsalu: Keskerakond ja Reformierakond tegelevad sarnase kuluralliga, mis Ansipi ajal lõppes plahvatusega
Niisiis, moosi lubamine valijatele ehk moosipoliitika, nagu laulsid vennad Urbid juba 20 aastat tagasi: moosi, moosi, moosi ja teed! Kust aga moos kommi sisse saab ehk kust tuleb kate? Reformierakonna lubadused maksavad vähemalt 2 miljardit, keskerakonna omad vähemalt miljard rohkem. Kust tahetakse leida vähemalt osalistki katet? Siin on rõhuasetused erinevad. Keskerakond peab vōimalikuks suuremat riigilaenu, Reformierakond selle välistab. Seega jäävad neile järgi ulatuslikud kaudsete maksude tõusud, muda nad ajast-aega on pakkunud erinevate katteallikatena: majutusteenuste, raamatute ja ravimite käibemaksuerisuste kaotamine, diisli aktsiisi tõus jne. Seega, need rahapargased peavad kinni taguma kas meie lapsed laenude tagasimaksmisel või me ise kaudsete maksude tõusu läbi. Muide, pole saladus et mõlemad erakonnad on väljendanud sümpaatiat ka suurematele varamaksudele.
Tuletagem meelde Ansipi valitsuse kulurallit 2005-2007, kus riigieelarvet paisutati 25 protsenti aastas. Muidugi lõppes see kuluhüsteeria plahvatusega. Majanduskriisi ajal oli väga valus kärpida kokku kuhjatud lubaduste mäge. Tundub, et selle mineviku on unustanud nii Reform kui Keskerakond.
Teise osana on ühisosana huvitav, et kumbki erakonnajuht vältis sõna rahvusriik. Lisaks Keskerakonnale lubas nüüd ka Reformierakond loobumist kodakondsuspoliitika põhimõtetest ja mitmikkodakondsuse sisseseadmist. Kumbki erakonnajuht ei soovinud vastust anda põhimõttelistele väärtusküsimustele, millega seisame silmitsi lähiaastail ( tegelikult juba lähikuudel):
1. kuidas kaitsta sõjaliselt Eestit, olukorras kus meie tegelik kaitsevõime ajas väheneb seoses hinnatõusuga?
2. Mis on nende hinnang kooseluseaduse rakendusaktidele ja ettepanekutele seadustada samasooliste abielu?
3. Mis on nende seisukoht riigi sisserändepoliitika suhtes? Kas nad kavatsevad hakata jõustama ÜRO rändelepet?
4. Mis on seisukoht Euroopa Liidu tuleviku ja liikmesriikide pädevuse suhtes?
5. Kas eestlased peaksid olema tulevikus Eestis enamusrahvus?
5. Milline on seisukoht õigusliku järjepidevuse kaitsmise suhtes suhetes Venemaaga?
7. Milline on vaade üldisele maksukoormusele?
Nende ja veel mitmete-mitmete väärtuspoliitiliste seisukohtade ümber kujuneb tegelik ühiskondlik arutelu pärast valimisi. Nii et valimiste põhiküsimus inimeste jaoks pole küsimus maksudest või küsimus sellest, kas edasi või tagasi. Küsimus on selles, milliste väärtuste alusel Eestit juhitakse. Just nendele küsimustele ootavad inimesed ja poliitilised juhid peavadki andma vastuseid ja visiooni.
