Urmas Reinsalu: me ei välista võõrtööjõudu, aga see peab olema viimane abinõu tööjõupuuduse lahendamisel
Üha võimsamalt kõlavad hääled sisserände kvoodi kaotamiseks. Tegemist on samade jõududega, kes sügisel toetasid ÜRO migratsioonipakti. Lähematel kuudel tuleb Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina langetada otsuseid ka Euroopa Liidu rändeküsimuses, millel on Eesti otsustamisõigusele kaugeleulatuvad tagajärjed. Nendes küsimustes on meie positsioon selge: Isamaa seisukoht rajaneb soovil säilitada kontroll rände üle meie rahvusriigi huvides.
Isamaa on võõrtööjõu suhtes konservatiivsel positsioonil ning võõrtööjõule eelistame toetada eestlaste tagasipöördumist ja passiivsete inimeste tööhõivesse kaasamist. Me ei välista võõrtööjõudu, aga see peab olema viimane abinõu tööjõupuuduse lahendamisel, hõlmates kõrgelt kvalifitseeritud ja kõrgepalgalist tööjõudu. Riik peab säilitama kontrolli migratsioonipoliitika üle laiemalt, seetõttu ei tohi kaotada kehtivat rändekvooti.
Ka Euroopa Liidus on tarvilik säilitada liikmesriikide iseotsustamisõigus immigratsioonipoliitika üle. Euroopa Komisjonil ei ole täna, ega tohi tekkida ka tulevikus pädevust, ega õigust kehtestada liikmesriikidele automaatset immigrantide laialijagamise mehhanismi. Immigrantide (sealhulgas sõjapõgenike) vastuvõtmine peab Euroopa Liidus jääma iga riigi enda otsustada. Vastuvõetamatu on Euroopa Liidu finantsperspektiivi menetluse sidumine rahaliste sanktsioonidega riikidele, kes ei võta vastu pagulasi. Eesti on pagulaskriisis vabatahtlikult oma abistamispanuse täitnud ning järgmise Riigikogu volituste ajal ei pea me vajalikuks täiendavaid ümberpaigutamisi ja ümberasustamisi Eestisse. Samuti ei pea me vajalikuks ÜRO pagulaste ümberjaotamise lepingute sõlmimist ÜRO pagulasasjade ülemkomissari ametiga.
Euroopa Liit peab panustama konfliktide lahendamisse Vahemere-tagustes maades ja looma lepingute alusel sealsetes piirkondades transiitkeskused, kus toimub sõjapõgenike väljaselgitamine teiste immigrantide seast. Vajadusel peab Euroopa Liit transiidikeskuste loomiseks avaldama majanduslikku survet. Vahemerel tabatud migrantidega laevad tuleb saata tagasi päritoluriiki, et lõpetada inimkaubitsejate hõlptulu ja immigrantide kontrollimatu saabumine Euroopa Liitu. Euroopa Liitu peab tagama tõhusa kontrolli Schengeni piiride üle, panustama pagulaste abistamisele kriisikollete pagulaslaagrites ning saatma Euroopast välja illegaalsed majandusimmigrandid. Tuleb luua tõhus menetlustee Euroopa Liidu riigi suhtes, kes laseb kontrollimatult immigrante üle oma riigipiiri, sel juhul peaks saama rakendada Schengeni liikmelisuse peatamist ja sellise riigi piiril tuleks kehtestada kontroll nagu Euroopa Liidu välispiiridel.
Säilitada tuleb Dublini põhimõte, et esmasel vastuvõtjariigil lasub kohustus tegeleda asüülitaotlejatega. Just selle kaotamine on kvoodisüsteemist huvitatud riikide agenda. Eesti peab oma riigis kehtestama nn turvaliste riikide ja riikide piirkondade nimekirja, mille kodanikud ei vaja kaitset ja kellele ei anta varjupaika. Sarnane regulatsioon on vaja kiiremas korras ellu viia ka Euroopa Liidu tasandil. Asüüli taotlevad või saanud isikud, kes on sooritanud kuritegusid, tuleb saata Euroopa Liidust välja.
