Urmas Reinsalu Foto: Ilmar Saabas

Esiteks õnnestus saavutada poliitiline lahendus meie regiooni kaitseplaanide uuendamisele. Sellel on suur poliitiline ning sõjaline väärtus. Läbirääkimised olid pingelised ning nagu taolistel puhkudel juhtub, kui diplomaatilisel tasemel tekkib patiseis, püütakse lahendus leida poliitiliste läbirääkimistega. Kui seda poliitilisest lahendust poleks nüüd leitud, oleks see loonud halva meeleolu kindlasti kogu tippkohtumisele. Nüüd saadeti poliitilise lahendusega signaal nii NATO sisse kui välja, et suudetakse kollektiivkaitse arendamise küsimustes konsensusele jõuda.

Teine pluss oli selge sõnumiga poliitilise ühisavalduse vastuvõtmine, milles rõhutati üle kõigi NATO riikide pühendumine artikkel 5 toimimise tagamisse ilma mingite tingimusteta. Samuti on tähtis, et rõhutati üle vajadus kaasas käia uute ohtudega ning rõhutati üle vajadus panustada kaitsekulude tõstmisse ning hoida NATO laienemisel uksel avatud. Seega anti ühisavaldusega selge sõnum, et tegutsetakse ühiselt ja panustatakse täiendavalt.

Ning kolmandaks on tähtis, et meeleolu liidrite kohtumisel oli tegelikult positiivne. Oma sõnavõttudes ei näe liidrid NATO-le alternatiivi ning rõhutavad koostöö tähtsust. Mitmetes sõnavõttudes toodi esile NATO eelpaigutatud üksuste tähtsus Balti riikides. Eraldi rõhutas seda kohtumise võõrustaja peaminister Boris Johnson.

Seega, NATO 70-aastapäeva Liidrite kohtumise Londonis võib kokku võtta tõdemusega, et maailma kõige võimekama sõjalise liidu aadressil tehtud kriitika muudab organisatsiooni pigem tugevamaks. Nii läks seegi kord, Prantsusmaa presidendi liialdatud „ajusurma“ diagnoos liitis kõiki ülejäänud alliansi liikmeid, kes sellise hinnanguga sugugi ei nõustunud. Pole vähetähtis, et viimaste hulka kuulus ka USA president Donald Trump.

Eesti on algusest peale olnud NATO peale kindel ja selles pole mingit põhjust edaspidigi kahelda. NATO on meie julgeoleku nurgakivi, ühtegi tõsiseltvõetavat alternatiivi lihtsalt pole. Eesti on alliansi kolmas riik meie suhtelises panuses kaitsekuludesse kui arvestame ka meie SKT-d. Nagu peaminister täna kinnitas, osaleb Eesti peatselt ka uue jalaväekompaniiga NATO ühises sõjalise valmisoleku suurendamises.

Ka meie liitlased pole selles osas erinevad. Euroopa riigid ja Kanada on kõik viimase viie aastaga oluliselt oma kaitsekulusid tõstnud ja täna kinnitasid valitsusjuhid seda valmidust taaskord. Ameeriklased on viimastel aastatel suurendanud kohalolekut Euroopas ja Poolas, mis on märk transatlantilise sideme praktilisest tugevusest.

Seda enam võiks öelda, et tänane NATO kohtumine toimus kahes paigas. Üks oli see, mida oli näha meediaveergudel ja see algas juba mõnda aega enne tänast. Teine oli siinsamas Londonis, kus ei kõlanud vaid kõige valjemad hääled, vaid kõik 29 liitlast andsid oma panuse, kinnitasid oma pühendumist alliansile ja ka erimeelsusi tõstatades otsisid üheskoos lahendust. Tänane oli hea näide sellest, kuidas töötab ja leiab üksmeele 70-aastane küps organisatsioon.

Nagu ütlesin ka mõned nädalad tagasi Brüsselis NATO välisministrite kohtumisel, peab NATO näitama ambitsiooni sõjalise valmisoleku tõstmiseks. Sellel teemal arutasime kolleegidega ka eile õhtul Briti välisminister Dominic Raabi korraldatud õhtusöögil. Ütlen kindlustundega, et keegi ei kahtle vajaduses tugevdada NATO heidutus- ja kaitsehoiakut. Küll aga rõhutasin, et selleks, et NATO saaks vastu astuda tuleviku väljakutsetele nagu Hiina tõus, hübriidohud või uued tehnoloogiad, ei tohi me kaotada sihti NATO põhimõtetelt: tagada Euro-Atlandi ala julgeolek ja olla valmis vajadusel kollektiivkaitseks. Seda kinnitas ka ühisdeklaratsioon, mis täna Londonis vastu võeti.