Foto: Priit Simson

See pole uudis mille üle rõõmustada ja pole üldse mitte nii süütu kui klassikalise vene keele puhtusega tegelemine võiks olla. Putin on määratlenud ühe oma pehme jõu kontseptsiooni alusena idee Vene Maailmast. See tähendab asukohast sõltumata ennast venelasena määratlevaid inimesi, kellel peaks olema eriline identiteet, taastamaks lagunenud impeerium. Omakorda on Venemaal õigus Vene Maailma kuuluvaid kaasmaalasi jõuga kaitsta, nagu on näiteks toodud Krimmi ja Donetskit. Vene Maailma idee realiseerimiseks on Vene riik loonud rea kontoreid, muuhulgas ka formaalselt vene keele propageerimisega tegeleva fondi Russki Mir.

Russki Miri juhib Molotovi pojapoeg Vjatšeslav Nikonov, kes sümptomaatiliselt osaleb hoopis julgeoleku- mitte lingvistikakonverentsidel. KAPO on korduvalt hoiatanud selle fondi Vene riigi lõhestamispiliitila huvides tegutsemise eest. Eestis sehkendavad selle fondi ümber ennekõike endised KGB ohvitserid, mitte keelemehed. See fond ongi ülemaailmse vene keele etteütluse projekti põhiline vedaja ja toetaja.

Etteütlust Tallinnas, Maardus ja mujal üle maa, on Eestis seni läbi viidud väljaspool Venemaad per capita ülisuures mahus ( väidetavalt 2000 inimest Tondiraba jäähallis).

2012 aasta etteütluse teksti koostas kirjanik Zahhar Prilepin, kes selles diktaadis dikteeris üle maailma kirjutajatele seda, et kohutav oli “...Venemaa piiride vähenemine üheksakümnendatel. Nüüd aga peame selle ängistuse lõpetama!” Sama kirjamees kirjutas samal aastal ülistuskirja Stalinile ning Donetski sõja ajal kohte teda seal separatistide poole peal askeldamas. Mõni ime, et minu andmetel Ukrainas seda aktsiooni ei korraldatagi. Ma ei tea, kas selle keelas ära Ukraina riik. Russki Mir fondi esindajad õhkasid, et üritus ei toimu kuna karta on natsionalistide rünnakuid. Kokkuvõttes võib öelda, et Russki Mir fondi tegevuse on vaenulikuks mõjutustegevuseks määratlenud mitmed mõttekojad nagu näiteks Atlandi Nõukogu.

Me peame Eestimaal keskenduma sellele, et viia meie haridussüsteem eestikeelseks, mitte sellele, et legitimeerida Venemaa pehmet mõjutuspoliitikat meie kaasmaalaste suhtes! See üritus ei ole kantud filoloogilistest, vaid poliitilisest motiividest ja sellisel kujul kannab ta ideoloogilist sümbolväärtust, mis ei vasta Eesti huvidele. Mõistlik oleks Tallinnas selle aktsiooni läbiviimisest loobuda. Pean vajalikuks, et Eesti asjakohased riigiasutused hindavad sellega aktsiooniga seotud asjaolusid ja rakendavad oma põhiseadusliku pädevuse raames tarvilikke meetmeid.