Pigem on õigus Balti Venemaa uuringute keskuse direktoril Vladimir Juškinil, kes vangide vahetamise puhul ütles (Aktuaalne Kaamera 26.09), et Dressen tegeles ajalehtedes kirjutatu põhjal alates 2007. aastast eraarmeed moodustavate gruppidega, „seda armeed moodustab Moskva juba palju aastaid Eestis ja sellest peab saama peajõud hübriidsõja algetapil.“

Idamaised võitluskunstid

Juškini arvates saab Dressenist neile Moskvas kompetentne ja kogenud kuraator. Sellest on muidugi kahju, et vangide vahetamine Moskvale Eestit tundva töötaja annab. Samas pehmendab seda seik, et Dressen tegi uurijatega tõhusat koostööd ning sai kolm ja pool aasta oma tegude üle järele mõelda. Aga selle ajaga on palju vett merre voolanud ja olukord Eestis muutunud. Ta võib oma leivaisadele rääkida, kuidas elu Eesti vanglates ka on.

Vladimir Juškin ütles veel, et Dresseni väljavahetamisega julgustab Moskva siinse eraarmee komandöre, et pole vaja karta, teid ei jäeta üksi. Ta jättis aga täpsustamata, kus see eraarmee siis on ja kes selle moodustavad. Detailidesse laskumata võib näiteks nimetada kahte tüüpi „võitlejaid“. Eestis tegutseb arvukalt idamaiste võitluskunstide klubisid. Kõik need ei tegele ainult spordiga. Osad neist on roheliste mehikeste armee rakukesed. Neid kureerib kohapeal mees, keda iseloomustatakse kui treenerit, sportlast ja ühiskonnategelast. Teist tüüpi roheliste mehikeste armee rakukesi moodustavad nii mõnegi laskurklubi liikmed.

Püssid turult ostetud

Hübriidsõja algetapil on ju vaja jätta mulje, et rahvas hakkab „vereimejatest“ valitsusele vastu. Mis oleks parem, kui paljaste kätega „rahvas,“ kaikad käes, ründaks riigiasutusi ning võtaks need üle.

Seejärel tuleksid juba püssimehed, püssid turult ostetud. Ehk kuulutaks nad siin-seal välja mõne rahvavabariigigi. Jah, see on must stsenaarium. Kuid kahjuks on Eestis ootel suur hulk hea väljaõppega kurikaelu, kes on valmis alustama võitlust nii paljaste käte kui ka kaigastega ja kui vaja, siis ka laskerelvadega. Aga kuna Eesti riigile on need rühmitused teada, siis võib seda ainult tervitada, kui Dressen neid Moskvast kureerima hakkab.

Eston Kohveri röövimine pani meie valitsuse tegutsema ja hakati kontrolljoont raadama ning piiri tähistama. Varsti valmib ka piiritara. Aga roheliste mehikeste eest see ei kaitse, sest nagu Vladimir Juškin osutas, nad on juba ammu siin ja ootavad märguannet. Loodan väga, et see on absurdihõnguline Godot’ ootamine. Mehikeste jalanartsud lähevad küll kirsades haisema, aga ei tule ei Dressenit ega Godot’d.