Tühi lett Foto: Meriliis Metsamäe / Meie Maa, Meie Maa

Koroonaviirus on oma nime saanud sellest, et elektronmikroskoobiga teda vaadates paistab viiruse ümber uhke kuninglik kroon, vanik, pärg või halo. Seega võiksime viirust eesti keeles kutsuda ka krooniviiruseks.

Meid hirmutatakse sellega, et paljudes maades möllab epideemia ja ülemaailmselt pandeemia. Aga kas see ikka on nii? Asja uurides selgub, et eri riikides haigestumise võrdlemine on peaaegu võimatu. Hiina kohta öeldakse, et nende raporteeritud 81000 juhtumit ei ole laboratoorselt tõestatud. Koroonaviirusesse nakatatuteks on loetud kõik, kellel on vastavad sümptomid nagu köha ja palavik. Ka paljud Euroopa riigid on loobumas viiruse testimisest ning seega on arvud suuresti aganate pealt vaadatud. Samas ignoreeritakse kõrget suremust tavalisse grippi.

Kui me räägime viirushaiguste pandeemiast, siis meenub mulle esmalt 1918. aasta Hispaania gripi puhang. Tollal haigestus hinnanguliselt 500 miljonit inimest ning sellesse suri samuti hinnanguliselt 50 kuni 100 miljonit inimest, mis moodustas tollasest maailma rahvastikust 3 kuni 5 protsenti. Võrdluseks: esimeses maailmasõjas sai surma ainult 10 miljonit inimest. Eesti pääses tollasest pandeemiast suhteliselt kergelt. Kui läinuks teisiti ning Hispaania gripp oleks siin täiega möllanud, siis poleks meil ei Eesti riiki ega rahvast, vähesed ellujäänud oleksid praeguseks venestatud.

Koroonaviiruse vastu võitlemisel on käibel mitmed pooltõed, et mitte öelda valed. Näiteks räägitakse, et nakkuse vältimiseks piisab ühe-kahe meetristest vahedest inimeste vahel. Ometi näitavad Hiinas tehtud mudelid, et Wuhangi turult pääses viirus valla inimese abil kes sõitis nakatumise järel bussiga ja nakatas inimesed endast kuni nelja meetri kaugusel. Ilmselt põhinevad need mudelid Hiinas kasutusel oleval näotuvastus- ja totaalsel jälgimissüsteemil. Wikipeedia artikkel esitab andmeid, mille kohaselt nakatumine toimub peamiselt köhimise ja aevastamise tõttu umbes 1,8 meetri ulatuses viiruse kandjast. Seega 1-meetrine distants ei aita kindlasti nakatumist vältida.

Samuti on selgunud, et koroonaviirust aitavad levitada meie moodsates hoonetes olevad ventilatsioonisüsteemid, mis paiskavad ka ühe inimese poolt välja köhitavad viirused ruumides korralikult laiali. Ka ühelt ja samalt lennureisilt leitud suur nakatanute hulk võib olla seletatav lennukites toimuva õhu liikumisega. Iga inimese näo kohal on lennuki laes ventilaator, mis puhub väljahingatavad või köhitavad pisikud/viirused lennukis laiali nii, et neid jagub paljudele reisijatele.

Juba leidub andmeid, et koroonaviirus võib patsiendis püsida viis nädalat, st et haiguse läbipõdenu võib olla veel mõnda aega nakkav peale haigussümptomite kadumist.

Praegu räägime kahenädalalisest karantiinist võimaliku nakatumise puhul, et välja selgitada, kas nakatumine on toimunud või mitte. Aga kunas me loeme haigestunud patsiendi tervenenuks nii, et ta ei ohusta enam teisi ühiskonna liikmeid? Ehk otse küsides, kui kauaks tuleb koroonaviirusesse haigestunud inimesed ühiskonnast isoleerida?

Ning nende mõtete lõpetuseks mõned vandenõuteooriad. Esiteks võib praegust üleilmset koroonaviiruse vastu võitlemist epideemia ja pandeemia sildi all käsitleda nt maailma vägevate poolt Davosi foorumil kokku lepitud peaproovina bioterrorismi vastu võitlemisel.

Välistatud ei ole ju kuidagi võimalus, et mõni paariariik või kurjamite organisatsioon püüab maailmas valla päästa mõnd katkuepideemiat. Teine selgitus praegusele üleilmsele ülepaisutatud reaktsioonile koroonaviirusega võitlemisel on see, et maailma rikkad soovivad maailma varad ja rikkused ümber jagada. Neist, kes börsikrahhide ja aktsiahinnalanguste käigus suudavad odavalt palju varasid kokku osta, saavad uued ülirikkad. Nii mõnigi tänane ülirikas võib aga homme kerjuseks osutuda.

Kindlasti aitab praegu välja kuulutatud eriolukord haiguse levikut piirata. Igaüks meist saab haiguse levikut takistada, kui me täidame kõiki meile esitatavaid nõudeid, oleme tervislike eluviisidega, sportlikud ja rõõmsad.

Haigustele muutume kõige vastuvõtlikumaks siis, kui me läheme paanikaga kaasa, satume ise paanikasse ja stressi. Head meeleolu ja tervist aitavad luua kõik elu pisiasjad. Kui me ostame poeletid tühjaks ja soetame endale varud, ka siis tundkem sellest rõõmu, et suudame hakkama saada, kas siis, kui poeletid jäävadki tühjaks või kui jäämegi haigeks ja ei jaksa mõnda aega poodi minna. – „Elame veel!“