Praegu on siiski olukord teine. Mehed pole oma karistust ära kandnud ja võib-olla, et kaebavad veel Euroopa inimõiguste kohtusse, et neile on liiga tehtud. Mehed tegidki juba avalduse, et nad küll austavad kohtu otsust, aga tegu olla „poliitilise menetlusega“. See on muidugi tüüpiline Keskerakonna jutt, millega tahetakse naeruvääristada Eesti kohtusüsteemi ning kohtu sõltumatus kahtluse alla seada.

Läänemaailmas on tava, et kui inimesed poliitikast ja avalikust elust tagasi astuvad, siis ajakirjandus jätab nad rahule. Toobal teataski juba, et ta ei ole enam poliitik ning keeldus oma riigikogust lahkumist kommenteerimast. Laasi kinnitas veel mõne päeva eest, et tema riigikogust tagasi ei astu. Nüüd tuleb ka temal seda ikkagi teha.

Aga Toobal pole ju avalikust elust tagasi astunud. Keskerakonna peasekretärina on ta kindlasti avaliku elu tegelane ja temast võib ajakirjanduses kirjutada küll. Ja kui ta Euroopas Eesti riigiga kohut käima hakkab, siis ka.

Olgu kuidas on, kohtus on selgeks vaieldud, mis on jälitustegevus ja mis on sõnumisaladus ning mis on neile tegudele kihutamine. Tulevikus oleme kõik targemad.