Urmas Sutrop: uppuva IRL-i päästmine ei ole uppuja enese asi: kui IRL upub, asendavad teda EKRE ja Vabaerakonna konservatiivid

Äsjasel visioonikonverentsil seadis Margus Tsahkna IRLi suureks eesmärgiks, et saagu meid hästi palju. Meie oleme muidugi eestlased või vähemalt eesti keele kõnelejad. Kui neid nii palju ikka ei ole, siis olgu vähemalt kaks miljonit inimest maailmas, kes meie majanduse heaks töötavad. Eestlaste rahvaarvu kasvatamine ja iibeküsimustega tegelemine on muidugi tore ettevõtmine. IRL positsioneeris end kohe kui pereväärtuste eestkõneleja. Aga kas see neid uppumisest päästab?

Kas uppuja päästmine on uppuja enese asi? Kui me peame uppuja all silmas Erakond Isamaa ja Res Publica Liitu, siis on kindel vastus – ei! Eesti vajab rahvuslik-konservatiivset erakonda. Kui IRL upub, siis asendab teda konservatiivses osas äärmuslik-parempoolne EKRE ja maailmavaatetu Vabaerakonna tubli konservatiivsusele kalduv kolmandik. Rahvusliku erakonna tunnused on IRL juba ammu kaotanud.

Rahvuslik läks IRLis kaduma koos Isamaaga, millest IRLis on alles vaid riismed. Ilma isamaata IRL läks viimastele riigikogu valimistele vastu kanamunadega, mis olid pandud ühte korvi. Korvi kandis Juhan Parts ja munadeks oli täiesti arusaamatu astmelise tulumaksu jutt. Kuna selles kavas oli astmeid ja rehkendusi arutul hulgal, siis ei saanud sellest plaanist aru, ei lihtne valija ega ka maksuekspert. Korv kukkus maha, munad läksid katki ja kõik oli läbi.

Nüüd räägitakse come-back'ist ja mingist erakonna uuest versioonist 2.0. Aga erakond pole ju arvutiversioon. Erakond peaks olema mõttekaaslaste ühendus mingi suurema eesmärgi nimel. Seni on selleks ametlikult olnud rahvuslik-konservatiivne maailmavaade. Nüüd siis iibeküsimused. Aga katkiläinud munadega kadus erakonna senine edulugu ja tundub, et ka maailmavaade. Valimised läksid luhta. Üks osa valijaid läks EKRE selja taha, teine osa koos endiste I(RL)i liikmetega Vabaerakonda.

Aga kindlasti ei ole IRLil veel kõik kadunud. Erakond peab üle saama nii kibestumisest kui ka tõmblemisest. Ning uuesti ei tohi unustada, et mune ei tohi ühte korvi panna. Eriti kui seda korvi hoiab jälle Juhan Parts, kes küsib: „Saan munakorviga Euroopa kontrollikotta või ei saa? Selles on küsimus.“ Sellise suhtumisega mängib IRL end lihtsalt nurka.

Erakonda aitaks kindlasti konservatiivsete pereväärtuste toetamine. Selliste väärtuste aluseks on perekond, mis põhineb armastusel, austusel, vastastikusel lugupidamisel ja ühisel laste kasvatamisel. Tuleb ausalt tunnistada, et perekond on 21. sajandil midagi muud, kui agraarses 19. sajandi taluühiskonnas. Inimesed ei abiellu enam ei kiriklikult ega ilmalikult. Elatakse koos, saadakse ja kasvatatakse lapsi. Uut tüüpi tugeva 21. sajandi perekonna mõtestamine võiks olla IRLi taassünni üks alustalasid. Et meid oleks kaks miljonit, nagu on IRLi uus suur iibevisioon, tuleb IRLil aga mõista, et lapsed sünnivad praegu enamasti väljaspool traditsioonilist abielu. Nende uus peremudel peab olemasolevate peresuhetega kokku sobima.

Kui erakonna taassündi või come-back'i loodetakse saavutada pelgalt uute sihtidega järgmiseks veerandsajandiks, siis ei vii see tee kuhugi. Kostub vaid tühjade sõnade kõmin, mis varjutab erakonna allakäigu põhjused. Ikka veel ei taheta tunnistada, kuidas respuublika kaaperdas isamaa. Kuidas isamaa seejärel erakonnast lahkus või ära aeti, kuidas erakond äraostmatult asju ajas jne. Vaja on ausat eneseanalüüsi, vigade tunnistamist, siis saab vigu parandada ja ka uute suurte eesmärkidega edasi minna. Edu selleks!