Urmas Sutrop: Varro Vooglaiu küsitlusest ja selle survestavast järelkontrollist!
Olen isegi vastanud juba nii karusloomafarmide ja tsirkuses loomade pidamise vastaste kui ka hotellimajanduse asjatundjate küsimustikele. Vastasin ka Varro Vooglaiu kolmele küsimusele, mis nõuavad kahjuks ainult ei-jaa vastuseid. Vastamine läheb ruttu, aga pikematest vastustest võiks rohkem kasu olla. Siinkohal ei ole üldse tähtis, mida riigikogu kandidaat arvab küsijast.
Ja tähtsusetu pole ka see, et poliitik ei pea oma arvamuse juurde jääma. Kui tal on piisavalt uut informatsiooni ja asi on selgeks tehtud ja läbi arutatud, siis võib arvamus mingis küsimuses täielikult muutuda. Ka härra Vooglaid saatis just uue meili küsimusega, kas me oma senistele vastustele ikka kindlaks jääme.
Kolm küsimust, kolm vastust.
„Kas toetaksite riigikogu liikmena kooseluseaduse jõustumist?“ Minu vastus on praegu kindel jah! Meie ühiskonnas sünnib suurem osa lapsi väljaspool abielu. Inimesed elavad koos, aga ei abiellu. Midagi peab ette võtma. Ja mul ei ole ka midagi selle vastu, kui samasoolised või vabasoolised koos elavad ja lapsi kasvatavad. Ühiskond on muutunud ja meie koos nendega. Traditsiooniline perekonna mudel on vajumas jäädavalt minevikku ning asendumas tihti erinevatel kooseludel põhineva kärgpere mudeliga, kus on minu, sinu ja meie lapsed. Muidugi oleks tore, kui rohkem paare abielluksid ja elaksid koos, kuni surm neid lahutab.
Teine küsimus: „Kas pooldate perekonnaseaduse muutmist nii, et abielu saaks sõlmida ka samast soost isikute vahel?“ Praegu pigem ei. Ühiskond ei ole selleks valmis. Isegi vabasooliste kooselu lubamine/mittelubamine lõhestab ühiskonda. Kui me radikaalselt lubaksime kohe ka vabasooliste abielu, siis käriseks ühiskond ilmselt päris lõhki. Samas on meil kujunenud paradoksaalne olukord.
Ise me abielluda ei taha, aga vabasoolistel, kes tahavad, ei luba.
Kolmas küsimus: „Kas pooldate abielu määratlemist põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna?“ Vastus on kindel ei. Põhiseadust ei muudeta kergekäeliselt. Selle paragrahv 27 ütleb et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, et abikaasad on võrdõiguslikud ning perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Abielust põhiseaduses juttu ei ole, ainult abikaasadest samas paragrahvis ja seoses kohtuotsuse väljakuulutamise viisiga ka abielupooltest paragrahvis 24.
Perekond on põhiseaduses väga hästi määratletud. Lisaks eelpool öeldule on seal veel kirjas, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Selle perekonna määratluse alla mahub nii traditsiooniline abielu mehe ja naise vahel kui ka vabasooliste abielu, kui meie seadused seda lubaksid. Samuti osutavad riigikohtu lahendid sellele, et perekond ei tähenda abielu, vaid ka teistsuguseid kooselu vorme. Pole mingit põhjust hakata muutma ei põhiseadust ega ka abieluseadust. Jätame need praegu nii nagu nad on ja laseme tulevastel põlvedel otsustada, kuidas on õige.
