Portaal on samas väga anonüümne. Lood on küll „otse“ Tallinnast, aga nende juures ei ole peale mõne üksiku erandi märgitud ei autoreid ega tõlkijaid. Nimed on neil, kellest lugudes räägitakse või kelle tsitaate vahel kusagilt välja rebitakse.

Huvitaval kombel on eestikeelsele Sputnikule tekkinud siiski omad autorid (ilmselt on ka nende lood tõlgitud vene keelest). Üks neist autoritest on Villem Rooda ja teine Rein Müllerson. Villem Rooda tituleerib end kui endise NSV Liidu kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GRU) kõrgem ohvitser-analüütik erus. Rein Müllersoni tutvustatakse aga kui „Valdai“ rahvusvahelise diskussiooniklubi eksperti. Huvitav duo – GRU eruohvitser ja Valdai klubi liige. Valdai klubi koondab Putinile ustavaid inimesi kogu maailmast ning aitab kaasa Vene propaganda levitamisele. Hiljuti kuulutas klubi, et Krimm kuulub Venemaale ja maailm peab sellega leppima.

Villem Rooda sõnavõtte ja arvamusi võib lisaks Sputnikule leida veel Keskerakonnaga seotud portaalis Stolitsa. Tõsi küll, need on aastatest 2009 ja 2011. Üks huvitavam lugu neist on sellest, kuidas Ameerika ei määra Eesti-Vene suhteid (2009). Rohkem avaldab ta end portaalis Centrasia.ru.

Rein Müllerson ajab Sputniku loos täielikult Putini asja. Venemaa tahaks Euroopaga sõber olla ja Lissabonist Vladivostokini ulatuvat Euraasia liitu juhtida. Ainult see paha Ameerika ei lase. Ameerika ja Euroopa vahele kiilu tagumine ongi üks Sputniku peamisi tegevusi.

Müllersoni auks tuleb tunnistada, et ta ei nimeta selles kontekstis kordagi Eestit. Kuid eks see käib ka putinliku mängu juurde. Ka Eesti on Washingtoni ja Moskva vahelise vastasseisu ohver.

Müllersoni sõnade kinnituseks teataski Sputnik äsja otse Tallinnast, et Vene president kutsus Euroopa partnereid „tegema Ukraina sündmustest kohased järeldused ja asuda (sic! ühildumisviga tõlkimisel, p.o. asuma) looma Atlandist Vaikse ookeanini laiuval alal võrdsele ja jagamatule julgeolekuarhitektuurile toetuvat majandus- ja humanitaarkoostööpiirkonda“.

Portaal püüab tekitada objektiivsuse illusiooni. Lugude hulgas on väga palju Venemaa suhtes kriitilisi uudiseid. Aga selle varjus jäävad domineerima lood, kus naeruvääristatakse NATOt ja Ameerika Ühendriike, eestlaste kaitsetahet. Tüüpilised sõnumid on „Läänes lüüakse häirekella“, „NATO paneb Venemaa ees plagama“, „Ameerika on Venemaa peale kade“ jne. Räägitakse sellest, et tegelikult ei tahagi Venemaa sõda pidada, sest Eestis, Lätis ja Leedus jääb maha purustatud maa, aga hõivatud territooriumi on ju vaja hiljem kontrollida.

Villem Rooda kirjutab: „Moskva arvestab, millise jõupingutusega võit saavutatakse, mis tasemeni purustatakse kommunikatsioonid, kas reaalselt saab olema võimalik elanikkonda kohalike ressurssidega varustada, kui palju saab olema raskelt haavatuid jne jne. Teisisõnu, millist purustusjõudu tuleb vastupanu murdmiseks [Eestis, Lätis ja Leedus] rakendada.“


Portaal püüab olla isegi näiliselt tasakaalukas ja ei avalda vene äärmuslaste uudiseid. Näiteks ei ole Sputnikus ilmunud ei eesti ega vene keeles ridagi Eestis tegutseva nn Vene maanõukogu märtsikuisest otsusest, et on aeg likvideerida keeleinspektsioon, mis olevat vene vähemust diskrimineeriv organisatsioon.


Ilmuvad lood, kus tunnistatakse, et ka Venemaal pole kõik hästi, aga neil olevat vähemalt väärtused. Seejärel võrreldakse lausa tabeli kujul tänase Lääne-Euroopa „degradeerunud“ väärtusi Vene tsivilisatsiooni „kõrgete“ ja „üllate“ väärtustega.


Portaali otsene mõju eestlastele on tühine, kaudne mõju siiski suurem. Mitmete parempopulistlike erakondade ja rühmituste jaoks on Sputnik ilmselt käsiraamat, kust saab propagandatööks ideid ja juhiseid ammutada. Nii kokkulangevad on paljud selles portaalis levitatavad ideed usust, perekonnast, vanemate ainuõigusest oma lapsi kasvatada, samasoolistest, Ameerika-vastasusest, sallivusest, õiglusest ning oma tee leidmisest Ida ja Lääne vahel meie populistide „mõtetega“, et on raske seda juhuseks pidada.