Urmo Karusoo: Kanep võidab viinakuradi

Kanepi legaliseerimise plussidest ja miinustest

Olen kanepi pikaaegne tarvitaja. Seega valitsuse ja paljude teiste silmis narkomaan, kriminaal, kurjategija. Minu tutvusringkonnas on neid, kes pidevalt tarbivad, on neid, kes teevad seda vast korra või kaks aastas ja on ka neid, kes on täielikud vastased. Oma tarbimist ma ei varja. Kirjutan, sest olen tüdinud olemast narkomaan – tahan lihtsalt saada ausaks kodanikuks, kes suitsetab kanepit. Ja mitte arsti retsepti alusel mingi terviserikke pärast, vaid peamiselt ikka meelelahutuslikel eesmärkidel. Tarbin tavaliselt nädalavahetustel, kuid tuleb ette ka nädalaid, mil tõmban igal õhtul. Vahel esineb ka pikemaid pause, kuid üle pooleteise kuu need ei kesta.

Kanep ei ole muutnud mu mälu ega tähelepanuvõimet kehvemaks, nagu on palju hoiatatud, ja olen isegi pärast õhtust suuremat tõmbamist järgmisel tööpäeval täielikult ilma kõrvalmõjudeta. Pohmakaga töötamisest on aga väga halvad mälestused ja isegi see, kui olen paar tundi oma normist vähem maganud, annab tugevamini tunda kui eelmise päeval tõmmatud kanep. Tahan lükata ümber arvamused, et mina kui kanepi tarvitaja oleksin justkui samaväärne süstivate narkomaanidega, kes selget hetke ei kannata ja hirmsasti uue doosi järele janunevad. Tegelikult olen toimiv ühiskonna liige, väikekodanlane – nagu ma ise ennast nimetan – pangalaenu, stabiilse töö ja sissetulekuga.