Urmo Soonvald: Edgar Savisaare sekkumine ja SDE solvumine viisid valimised taas nullpunkti?

Igapäevapoliitikast isoleeritud Edgar Savisaar nägi täna võimalust, kuidas Eesti ajalukku taas üks porine jalajälg jätta ja suure tõenäosusega just temast algas ahel, mis viis presidendivalimised uuesti riigikokku.

Demokraatia must päev algas tõenäoliselt hetkest, mil Savisaare toetajad otsustasid juba valimiskogu esimeses voorus toetada Siim Kallast. Raske on hinnata, kas neid hääli oli 10 või 13 ja raske on hinnata, kas ajendiks oli garantiikirjadega lahvatanud skandaal või soov Kallase kiiluvees end rehabiliteerida. Igal juhul ei olnud tegutsemine juhuslik.

Esimese vooru tulemus - Kallase ja Allar Jõksi pääsemine finaali - oli üllatav. Hävis favoriit Kaljurand ja hävis ka Reps, kellele omad noa selga lõid. Ka need, kes olid teda varem igal sammul toetanud.

Juba teise vooru häälte lugemise ajal jõudsid huvilisteni viited, et 50-60 sedeliomanikku on otsustanud valimisi boikiteerida. Esmalt see tundus nali või spekulatsioon. Mõnikümmend minutit hiljem sai sellest fakt.

Mis siis juhtus?

Väidetavalt ei sobinud SDEle Keskerakonna Savisaare leeri otsus toetada avavoorus Kallast, sest nad ise olid erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski suu läbi otsustanud toetada Kaljuranda. See polnud absoluutne käsk, aga selge suund.

Ja sel korral ei jätnud Eesti poliitikud rusikat taskusse. SDE suuremahuliselt ja Keskerakonna pettunud leer otsutasid boikoteerida uue presidendi sündi. Väga võimalik, et salajasel valimisel pudeneb ootamatuid hääli kõikjalt, aga praeguse info pinnal näib, et Savisaare käima lükatud doominomäng oli tulemusrikas.

Piinlik.

Häbiväärne.

Kurb.

Demokraatiat vägistav.

Tänapäeval siiski päris igat sammu ei saa peita lause taha, et demokraatia võimaldab otsustada ja otsustamisest loobuda. Kui kogu selle ahela eesmärgiks oli vee sogamine ja ühiskonna lollitamine, siis see on õnnestunud. Palju õnne!