Uued, digiajastusse sobivad andmekaitsenormid
Alates jaanuarist 2012, mil Euroopa Komisjon esitas oma ettepanekud, on sel alal läbi käidud pikk tee. Oleme teinud ära suure töö koos liikmesriikide valitsuste, Euroopa Parlamendi liikmete, ettevõtete, teadlaste ja valitsusväliste organisatsioonidega, et kujundada uued normid selliselt, et need toetaksid põhiõigust andmekaitsele, mis on tagatud ELi põhiõiguste hartaga, tooksid ühtviisi kasu nii kodanikele, ettevõtetele kui ka haldusasutustele ning oleksid tulevikku suunatud ja uuendustele avatud. Üheskoos oleme saavutanud väga hea tulemuse.
Uus andmekaitse üldmäärus võimaldab inimestel saada oma isikuandmed digiajastul taas oma kontrolli alla. Eelkõige tähendab see selgemat ja arusaadavamat teavet selle kohta, kuidas meie isikuandmeid töödeldakse. Samuti on meil õigus teada, kui meie andmeid on häkitud. Tänu uuele andmete ülekantavuse õigusele muutub ka oma isikuandmete üleviimine ühelt teenusepakkujalt teisele inimeste jaoks lihtsamaks. Selgitatakse „õigust olla unustatud". Juba praegu on üksikisikutel õigus paluda teatavatel tingimustel näiteks seda, et otsingumootoritest eemaldataks lingid, mis viivad nende isikliku teabeni. Selle õiguse vastukaaluks tuleb aga seada õigus sõnavabadusele.
Sellest reformist saab suurt kasu ka majandus, sest see on digitaalse ühtse turu üks olulisemaid alustalasid. Reform aitab vähendada ettevõtete kulusid ja suurendada õiguskindlust, sest 28 liikmesriigi erinevad õigusnormid asendatakse kogu Euroopas üheainsa reeglistikuga. Andmekaitse järelevalveasutused hakkavad Euroopa Andmekaitsenõukogus oma tegevust tihedamini koordineerima. Euroopa ettevõtetele tekivad võrdsed võimalused, sest ELi-välised ettevõtted peavad ELis teenuseid pakkudes hakkama järgima samu norme, mis ELi äriühingudki. Uued normid on ka uuendussõbralikud: need soosivad eraelu puutumatust soodustavaid meetodeid, nagu pseudonüümide kasutamine, krüptimine ja lõimitud andmekaitse.
Reformi teine komponent on direktiiv andmekaitsereeglite kohta politsei ja kriminaalõiguse sektoris. Need uued normid kehtestatakse ajal, mil parem üleeuroopaline koostöö terrorismi ja muude raskete kuritegude vastases võitluses on muutunud äärmiselt oluliseks. Uus direktiiv võimaldab liikmesriikide politsei- ja kohtuasutuste vahel ladusamat koostööd ja teabevahetust, mis rajaneb ühistel andmekaitsestandarditel. Ühtlasi tagavad need normid, et isikuandmed, näiteks kuriteo ohvrite või tunnistajate andmed, on nõuetekohaselt kaitstud ning et kodanike andmete ulatuslik jälgimine ja valimatu massiline kogumine ei ole lubatud.
Millised on järgmised sammud? Uusi norme hakatakse kohaldama kahe aasta pärast, mis annab ettevõtetele ja ametiasutustele aega valmistuda. Euroopa Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide, riiklike andmekaitseasutuste ja sidusrühmadega, tagamaks, et norme kohaldatakse kogu ELis ühetaoliselt. Kodanikud aga peavad teadma, millised on nende õigused ning kuidas enda eest seista, kui nende arvates ei ole nende õigusi järgitud. Seetõttu algatab EL uute andmekaitsenormide kohta üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaaniad.
Uued normid toovad käegakatsutavat kasu kõigile inimestele ja ettevõtetele kogu ELis. Nendest saab digiajastul põhiõiguste kaitse valdkonnas ülemaailmne eeskuju. See on saavutus, mille üle Euroopa võib uhkust tunda.
Jan Philipp Albrecht, Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni aseesimees
Marju Lauristin, Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liige
Věra Jourová, Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik
