Vadim Štepa Foto: Priit Simson

Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil seistes meenub mulle, et samal ajal pidas oma vabadussõda ka Karjala. Kui Põhja-Karjala riik ehk Uhtua (Uhta) vabariik – küla järgi, kus asus riigi keskus – oleks sõja võitnud, võinuks Karjalast kujuneda samasugune sõltumatu Euroopa riik nagu Eesti.

Kohe pärast oktoobrirevolutsiooni olid bolševikud välja andnud Venemaa rahvaste õiguste deklaratsiooni, milles lubati kõikidele Venemaa rahvastele täielikku enesemääramisõigust kuni eraldumise ja iseseisva riigi moodustamiseni. Deklaratsioonis lubatu sai täielikult kätte ainult Soome, kuulutades 6. detsembril 1917 välja iseseisvuse, mida bolševike valitsus 31. detsembril tunnustas. Kui 1918. aastal esitasid samasuguse taotluse Karjala põhjarajoonid, saatsid bolševikud sinna sõjaväe „separatismi” maha suruma...

Praegu pole Petrozavodskis (Petroskois) Karjala rahvusmuuseumis ühtegi eksponaati, mis puudutaks Uhtua (Uhta) vabariiki. Sisuliselt on temast rääkimine keelatud. Vene ametliku ajalookäsitluse järgi ilmus Karjala nimetus poliitilisele kaardile alles 1920. aastal, kui bolševikud asutasid piirkonnas Karjala töökommuuni. Selle etteotsa pani Venemaa nn punased soomlased (Otto Kuusinen, Edvard Gylling jt), kes olid Soomes kodusõja kaotanud ja Nõukogude Venemaale põgenenud. Aga täit võimu Karjala üle nad ei saavutanud. 1930-ndate alguses anti umbes pool Karjalast NKVD valitseda. Just Karjalasse rajati esimesed Gulagi sunnitöölaagrid – Valge mere kanali rajamiseks, Solovetsi saartele jm.

« Avalehele 69 Kommentaari