Foto: AP/ Scanpix

Sel kuul kirjutas Ukraina president Petro Porošenko alla korraldusele kehtestada uued Venemaa-vastased sanktsioonid. Seekord võttis ta ette tuntud Vene internetilehed mail.ru ja Yandex ning sotsiaalvõrgustikud VKontakte ja Odnoklassniki. President nõudis, et Ukraina võimud piiraksid ligipääsu neile, põhjendades seda vajadusega kaitsta riigi infovälja Venemaa agressiivse propaganda eest.

Määrus kutsus Ukraina ühiskonnas esile mitut sorti reaktsioone. Ühest küljest kasutatakse Vene internetiressursse hübriidsõjas tõesti propaganda eesmärgil. Ent teisest küljest hakkab Ukraina paljude vaatlejate arvates ise meenutama Venemaad, kus samuti paljusid veebilehti blokeeritakse. Paljud lugejad pääsevad aga keelatud materjalile niikuinii ligi, kasutades selleks anonüümsustajaid ja brausereid.

Kas üks valitsus saab siis tänapäeval internetiga võideldes võitjaks tulla? Kriitikud on toonud ära ka Vene portaalide blokeerimise hinna, mis olevat tervelt miljard dollarit. Kas poleks mõistlikum kulutada seda summat riigi hüvanguks, küsivad nad.

Investeering kaitsesse

Ent kui vaadata küsimust sügavamalt, pole need kulutused midagi muud kui investeering riigikaitsesse. Hübriidsõda peetakse esmajärjekorras info ja propaganda, mitte tankidega. Just jõulise propaganda abiga suutis Venemaa omal ajal nii Krimmis kui ka Ida-Ukrainas olukorra teravaks ajada. Porošenko on lubanud veebilehtede blokeerimise otsuse üle vaadata siis, kui „viimane Vene soldat lahkub Ukraina territooriumilt”.

Praegu on Ukraina valinud Euroopa-kursi. Juunis hakkab Ukraina kodanikele Euroopa Liidus kehtima viisavabadus. See tähendab presidendi sõnutsi „hüvastijättu Nõukogude Vene impeeriumiga”. See samm lihtsalt peab ühtlasi vabastama Ukraina Venemaaga infosõltuvuses olemast.

« Avalehele 65 Kommentaari